Kõigepealt unine telefonikõne: Tšau, mis teed? - No midagi eriti ei tee, pesu pesen ja triigin ja koristan ja. A sa võid minu juurde tulla, ma tegin eile šokolaadimuffineid. - Okei, tulen. Teine telefonikõne tund aega hiljem: A kuule, ma ei viitsi üles tulla, lähme parem Ikeasse, mul on peeglilauda vaja. - Ääää, okeiiii. Pool tundi hiljem autos: Lähme Ikeasse, jah. A kuidas me sinna lähme? - No Delfti lähme noh, a käime kõige pealt poest läbi (ostsime krõbeda koorikuga leiba, makrat, kurgisalatit, et võileiba teha, ja magustoiduks maasikaid) - siis tead, Delft on Haagi tee ääres. - Daa, znaju. Lalalallaaa ja blablabla bensukakohvi ja kaasavõetud muffini kõrvale. Mmmh, nii hea. ----- Oih, kus Delft on? - Juba möödas, tükk aega tagasi. - Azooo. A kus me siis lähme? - No ei tea, vaatame... sildid näitavad Amsterdami. Lähme Amsterdami!? - Kas sa ikka tead, et seda kutsutakse inimrööviks!? - No tõ što?! - A kuule, sildid näitavad Leidenisse. - Lähme siis Leidenisse? - Davai. .... Hmm, n...