BUSYPLIXI PÄEVARAAMAT

Esimene teelusikatäis sibulat!  (hautatult, koos tavalise annuse kõrvitsaga) Läks alla peris libedalt. :) PS. Varbad enam igemete sügamisest suhu ei ulatu. Või siis ei ole neist abi.

Meite majas katsutakse kõike ühe  näpuga nüüd. Keelega katsumiste uus tase jätkub - minu juuksed, kulmud, kõrvad.. Enamasti üritab küll näpuga hakkama saada, aga siiani on vaid ripsmed olnud need, mis on hammastest pääsenud. :) Edasi liigutakse kas külg ees (mööda lauaserva omal jõul) või siis ukerdatakse kuidagi minuni (kas käpakil mööda põrandat või püsti mööda riiulit), siis aetakse end minu najale püsti ja enne rahu pole, kui me koos kõndima lähme. Ikka püsti-püsti ja edasi-edasi! Ära hakkab kaduma oskus süües magama jääda. 

Eilsed keelega katsumised: minu juuksed, elutoa põrand, iseenda peegelpilt. Muidu nagu tundus, et see periood on juba kauge minevik, aga võta näpust, kui sõrmed-silmad täit teadmist ei anna, tuleb ikka hambaga järele katsuda. Kõikse kindlam värk. Aga muidu kõnnib toe najal jõudsalt edasi ja võre najal seistes hüpleb üles-alla.. enamasti üsna muusika taktis. Ja aknast võib ta suht tüdimatult välja vaadata - nagu filmi vaataks. :) Ja kehalõhn on tal tulnud, st higile on lõhn tekkinud - nagu natuke hapukas või äädikane. See vist igapäevasest lihaportsust.. vat, mis 10 grammi teeb. :O

uus hammas, kaks laari kakat ja kolm toidukorda päevas. ja pisarad-pisarad-pisarad. ei ole see suureks kasvamine kerge midagi.

Ja ülevalt ongi üks hammas viimaks olemas! Terav-terav. Ja lakkamatu "sülevalu" põhjal tundub, et kohe-kohe tuleb teine ka...

Täna nõudis pisipliks pliidi ääres püsti seistes: MAMM, MAMM! ja matsutas hoolega suud. Vat see see on, kui emps jääb toidu tegemisega suts jokutama. (See fenkol keeb ootamatult kaua).

Mai, tegelane 5-kuune:  Avastasin, et lapsel kasvavad jalakarvad. Juba! :)  Keerab. Poole kuu pealt hakkas keerama. Algul kõhult seljale, aga kui kõhulisaamise selgeks sai, siis enam muudmoodi ei tahtnudki. Ikka ja ainult kõhuli, ja siis paar päeva hiljem hakkas end edasi-tagasi võngutama.  Uued mängud - enam ei panda mänguasju ainult suhu, vaid kolgitakse vahelduseks vastu maad ka.  Istub toe najal. Ajas end istuma, algul nii, et mõlemad käed maas. Läks vast nädal-paar ja siis tuli üks käsi juba maast lahti ka. :) Roomata/roomama õppida (enam) ei taha (loominguliselt kulgeda on ju lahedam - võngutada, hüpelda, nihverdada), aga neljakäpakil ringi lasta veel ei oska. Juuni, tegelane 6-kuune:  Jätkus omandatud oskuste lihvimine ja tâiustamine - kiiremini, kaugemale... Kõrgemale õnneks veel mitte. :) Millalgi hakkas patsutama.   Juuli, tegelane 7-kuune:   Käputab (ohh, kuidas ma seda sõna jälestan.) Siis, kui ta suutis ainult üht kätt abiks võttes istuda, näitasin, kuida