BUSYPLIXI PÄEVARAAMAT

See mu abielu. Peale paari aastat piinlemist otsustasime ära, et pole mõtet jätkata.

Ja italianod võitsid Belgia punaseid põrgulisi 2:0.

Kas teate, mida tähendab hispaania keeles väljend, et kellelgi on vaese inimese keha? "Tener cuerpo de pobre". Sain täna üle tüki aja oma toreda mehhiklannast sõbranna Melinaga kokku. Ettekäändeks sushi, põhjuseks igipõline lobisemisvajadus. Tore oli, nagu ikka, sest kuigi tuleme peaaegu et maakera vastaspooltelt, on meil ootamatult palju ühist. Flaamlasest mees, huvi keelte, kultuuride ja inimloomuse (-käitumise?) vastu, arusaam viisakusest, väike laps... Ja juttu jagubki kauemaks. Alati. :) Nojah, peale Wagamama sushirongi ja suu soojaksrääkimist otsustasime, et kohvi joome hoopis mujal, mõnes mõnusas kohas. Näiteks ühes nunnus nukumajalikus kohvikus Conscienceväljakul. See on selline... Tibatillukene, keerdtrepi ja tikitud patjadega koogipood, kus on nipsasjakesed ja miniatuurne värvitud mööbel ning kirsiks tordi peal vanaaegsed, vanainimestelt ja vanakraamiturgudelt kogutud lauanõud - igaüks ise sorti ja eri moodi. Lillelised ja kuldservalised, kõverakõrvalised ja häs

oli pahurate vanameeste päev. Tööl. Muidu käiakse ikka kas paarikaupa või siis tulevad niuksed pisut vanemad pereisad, kuigi enamus mu kliente on hoopiski vanaprouad, aga sel varasel pärastlõunal juhtusid mulle peaaegu eranditult ainult torssis vanamehed. :D Nad olid nii toredad - kellel kõht turris, kellel selg kühmus, mõnel kulm kortsus, teisel hambad kodus. Paras galerii karaktereid. A piisas ainult natukesest lahkemast silmavaatest, uurimisest stiilis: "Härra, kas see viil on ka piisavalt õhuke/paks/suur/sobiv?" kui nad juba sulasid ja vähe vähem turtsakad olid. Ehjah, elukest.

Ei olegi suurt midagi muud öelda, kui et käisin täna aianduspoes. Ja väntasin koju tasakesi ja nati tiira-taara, sest kaasas oli kaks suurt kotti - ühest turritas välja roos ja teises pungitas mullakott. Käekott ripnes lensku küljes nende kohaliku jalkameeskonna piltidega poekottide kõrval muidugi ka. Daame ju ikkagist! Nii et küll on hea, et siinsed tavalised poekotid on nii suured ja --- tegusad? Tõhusad?! öhh.. Tugevad! et kannatab jalgrattaga isegi 20 kilo mulda koju vedada.   Niisiis kaasa sai taritud köögiviljamuld, renessanss-roos Julia, tundmatu ebajasmiin ja hebe Margret. Sellised naased noh. (umbes selline) PS. Pildid on kõik netist google'i otsinguga leitud. Istutasin nad siis kõik kenasti maha ka ja sättisin nati oma aedviljaaiandust ringi. Senini köögis kohta oodanud basiilik, salvei, till ja meliss - need said kõik köögiaknale rõdukasti. Ja aiast päästsin oma vaese väikse äranäritud (pagana nälkjad!!!) piparmündi ka ära, pistsin ta köögihoovis suurde p

Kallid R & A! Te teate ju,  et mu mõtted ja soovid on täna Tartus, teiega.  Pidulikud ja heamast head.  Ma soovin, et teie armastuseteekannul oleks alati tuli all Ja et sellest jaguks nii teile, teie lastele kui lähedastele Et teil oleks teineteise jaoks ikka vahel aega Et koos olla oleks ühtaegu nii sadam kui seiklus,  Et kogu aeg oleks vunk sees, aga toss poleks väljas! Ja et sellest saaks üks ilus, õdus ja hingekosutav abielu! Ja et seda õnne ikka jaguks ja jaguks! Palju, palju õnne ja armastust teile!

Ükspäev, näh, õhtu.. st üks õhtu tegin endale teed. Tõin elutoa kummutist kruusi ja sahtlist teed, viisin kööki, panin tee kruusi ja vee keema ning läksin siis korra vannituppa midagi asjatama. Kui vesi ära kees, kallasin selle kruusi --- aga oodatud teelõhna asemel lõid ninna hoopiski värsked kohviaroomid! Misasja?!?! Asja uurides selgus, et kruusis on nii tee kui ka kohv! Ehm. Uus vesi tulele... :) Ei oskagi muud arvata, kui et hommikurutiin on sedavõrd sisseharjunud, et kohvipuru käib kruusi nii automaatselt, et ise ka enam ei märka.