BUSYPLIXI PÄEVARAAMAT

Juba neljandat päeva üritan oma küttesüsteemi korralikult tööle saada - õhutan katelt ja õhutan radikaid, ronin lae all ja rooman seinaääri mööda, piinan omanikku ja endist elanikku... aga tee, mis sa teed, kaks radikat neljast on ikka jahedad. Seega siis kütan praeahjuga korterit, ja magan villase kampsuni peal, kolme teki all. PS. Osad telefoninupud ka ei tööta.. seega väljahelistamise ja sõnumitesaatmisega on nüüd jokk. Tore, hoiabki raha kokku.

PS. pilt: titsu

Ja temperatuur muudkui langeb ja langeb.. kukub nigu kivi. Tühjusesse. Ja vastu ei tule midagi. Põhja nohh! See meenutab kangesti seda olustikku, mis valitses raamatus „Pimeduse pahem käsi“ (Ursula Lee-Guin). Ma ei mäleta sellest talveplaneedist suurt muud, kui muljetavaldavalt loodud õhkkonda - lõputut külma hingust  Kummalisi inimesi. Intriige... Ja jäävälju. Eile teipisin aknaid, täna aga kolimiskasti – meie kontor on viimaks renoveeritud ja me saame oma vanasse tuppa tagasi. Ahjah, nädal tagasi valmis saanud köök on igati vinge – 1 sein on magnet(?)värviga kaetud... millele saab ka kriitidega joonistada! Võrreldes esmaspäeva hommikuga, kui sein oli tühi, on areng olnud tohutu – kuldkalad, lammas, koer, kellest sai draakon, menüü, veebruari sünnipäevalapsed, lilla elevants, mängurong ja kogunisti abstraktne kunst. :) PS. Kummaline nädal on olnud - Antwerpenist tagasi, 2 konverentskõnet peakontoriga, ülemuse huvi, jaburad tööd, kella poole 8ni kontoris tööd vihutud, komandeeringu

pakin lendan paanitsen "Rahu, ainult rahu," ütles Karlsson. Ma muidugi võiks seda kuulda võtta, aga... temal oli propeller omast käest võtta! Polnd mingit probleemi, et kuidas on koffert läbi lume vedada või kas ikka jõuab õigeks ajaks lennujaama. Sellegipoolest, ees ootav Belgia on kogu seda tüütust igati väärt! :)

1. Voodi 2. Vann 3. ...? See, et leiutiste pingerea kõrgeimatel kohadel on (konkurentsitult!) vann ja voodi , on olnud kõigutamatu tõde juba kümmekond.. kakskümmekond aastat. Nüüd siis viimaks leidsin leiutise, mis on väärt 3. kohta. Lihtsalt geniaalne, geniaalselt lihtne! Asendamatu, kui sinuga juhtuvad vagunit/liinibussi jagama pisut upsakavõitu ja valjuhäälsed kaasreisijad. Ja kasulik, kui sind ümbritsevad ülemeelikud kolleegid; näiteks sel hetkel, kui sul on korraga paar paanikat lahendada. Rääkimata sellest, kui su magamistoast mürisevad hommikuni mööda lumesahad... Niisiis, ladies and gentlemen.... [lisandub kujuteldav trummipõrin] ...see leiutis on... 3. KÕRVATROPID!!!

Üks asi veel kummalisuste nimekirja - mu föön tegi pauku! Ja jäi peale seda üsna kuss.. :( Kaputt. Laupäevasest jalutuskäigust 1 pilt kah:

... pildid Picasawebis Antwerepenist

Eile olin kategooriline ja astusin kontorist kell 17.10 välja. Kord nädalas võiks ju ületunnid tegemata jätta. Jõudsin 6 paiku koju ja kraamisin paar tundi, lorutasin paar tundi ja siis koristasin edasi. Magama sain 2 paiku, energiast tulvil. Aaa, installeeritud sai 4 uut elektripirni! Ausalt, elamine on märksa valgem. Täna hommikul ärkasin 9 paiku, ning napilt paar tundi hiljem on arved makstud, kohv joodud, pesumasin lõpetab esimest satsi pesu ja noh, siia sigineb ka juba üht-teist. PS. Öösel sadas lumi ka maha. :) Uuesti. Nüüd siis ainult "piduriided selga panna" ja sõbranna sünnipäevale suunduda. Juhhei ja valleraa!

Niisiis, uus aasta on vahepeal kätte jõudnud.. Ehk kõik on justkui muutunud, värske ja lootusrikas. Natuke on ka - lumi tuli maha ja niisamagi sai kuidagi palju kergem. Mul küll. Kasvõi juba seepärast, et 2011. aasta viimased päevad olid täis ootamatusi. Näiteks viimasel tööpäeval (30.dets) suri mu arvuti ära. Hommikul kodus ta töötas, ei midagi kummalist; aga kui kontorisse jõudnult ta uuesti sisse lülitasin, et aasta viimastele ülesannetele valu anda, siis.. see, mis tööle ei läinud, oli mu läpakas. Nojaaa, et IT kutt vahetas järgmisel nädalal kõvaketta ära, ja nüüd on kõik tore jälle, aga-aga-aga! Ehmatus oli suur. Ja 31.detsembril lendasin ma lärraki! ristseliti. Lund oli 2 mm, mul megalibedad saapad ja kiire oli ka - kiirustasin aasta lõppu ära saatma. Püsti tõustes oli tunne, et rongist jään ma küll maha ja pool selga läheb raudselt siniseks. Aga ei midagi seesugust! Rongile jõudsin tänu taksojuhile, kes mu paarsada meetrit hiljem peale korjas ja kenas ven