Pööre
Niisiis, mul on töö. Peale kolmeaastast pausi on mul taas kolleegid, koduvälised kohustused, ülemus ja palk. Kaks aastat olin kodus - rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel ja seejärel siinmail kohanemas-keelt õppimas-ööd otsimas. See lapsesaamine. Milline... maailmamuutev kogemus. Luua täitsa uus inimene. Milline vastutus. Ja rõõm! Näha üht uut kosmost kasvamas. Privileeg olla osa sellest müsteeriumist. Ime. Iga päev. Uuesti ja uuesti. Eesti lapsehoolduspuhkus, selle pikkus on ainulaadne! See võimalus koos olla ja koos kasvada - seda ei ole mujal. Mujal antakse 3-4-kuused tited hoidjatele ja hoidudesse ning pressitakse end tagasi töövormi, kuigi hormoonid on veel puha pöörased, elukorraldus sassis ja emake loodus mässab. Aa, ja sünnituspuhkus u 2-nädalat enne oodatavat tähtaega. Aga. Et. Töö. Jah, loogiline ju, et peale lapsehoolduspuhkust (hmm, kui 24/7 lahinguvalmidust ja kiirreageerimist saab puhkuseks nimetada) minnakse tagasi tööle. Enamasti oma endisele kohale. Aga kuivõrd mina