BUSYPLIXI PÄEVARAAMAT

...juba homme. Aga need lilled sain ma täna. PS. Nii lõbus pole ammu olnud. W. üritas parklas vedeleva vaibaga lendama minna; S.-l oli kaelas 2 salli ja ta lippas tagasi vihmavarju järele, ning avastas siis, et vihma ei sajagi; M. toppis pähe mütsi ja kätte kindad... isegi Eestis pole nii külm. :) Ja kui töökaaslasel on kurb hommik, siis aitab selle vastu paaaaaksu keedukreemiga koogi söömine... peaaegu nii, et terve nägu on kreemi täis, nagu näha, siis see aitab ka peale 40ndat. Ning 2 naljahammastest kolleegi, kes "moraalseks toetuseks" ajavad silmad sharmantselt punni, näitavad kõrvuniulatuvas naeratuses hambaid ja ajavad mõlema käe pöidlad püsti (tehes seda loomulikult sünkroonis, sest nii on mõju vägevam), on lihtsalt ületamatud. Oehh! :)

2 päeva veel ja siis...!!! Mida teha paari tunniga Lissabonis :) Aga kuskilt tuleb leida aega end enne lendu välja magada, aga missa magad või oled, kui kell 4 tuleb check in i sabas seista. Kuigi, kui ma selle peale nüüd vähekegi mõtlema hakkan, teeb see mind ainult rõõmsaks. Ise ju "arranžeerisin" endale selle vara-varahommikuse lennu, et saaks sünnipäeva hommikukohvi juua Lissabonis, ja siis ringi jalutada. Lissabon.. on minu jaoks... Euroopa lääne- ja lõunapoolseim äär. Vastu ookeani, vastu vabadust, vastu päikest, siiski osake vanast (heast) Euroopast. See kunagine käik ühe Kesk-Norra saare peale Hitra külje all avas mu silmad... näha ühe kontinendi äärt. Kui ühel pool on maa ja teisel pool vesi. Kui paremal on vana-vana, kurruline ja kaljune maa, mis ulatub katkematult välja... Tõusva Päikese Maani, ja vasakul... ääretu vesi. Ning need kortsus kaljud kerkivad kõrgusse just sama palju kui nad kukuvad sügavikku, mida sa isegi ei näe. Sügavikku, mida vaid aimamisi kujutl

Täna on meie osakonnast 3 mehel seljas on roosa särk ja 4 naist on mustas. Öösel sadas vihma, õhk on niiske ja sügisene. PS. Sardiinid tomatikastmes ei aita sprotiisu vastu. Aga ma vähemalt üritasin!

10 min video juttu ka veel üks bloog kommentaarid tobbogan jätkub

Küsisin puhkuse, sain puhkuse ja plaanisin puhkuse. Aeg pakkima hakata, sest reede saabub raudselt enam kui ruttu. Ning kuna mu lend on laupäevahommikul kell 6.25, siis on 2 varianti - kas veeden öö lennujaamas või Amsterdami ööeluga tutvudes. Vaatab. Aga mis saab sellest sünnipäevale eelneva õhtu maagiast, seda ma küll ei tea. Hiilisin ära mõlemast hollandi keele tunnist. (Ok, olgem ausad, lihtsalt helistasin ja tühistasin oma tunnid). Trenni ka ei jõudnud. :( Tegin tandoori kanapada. Viskasin ära külmkappi kogunend kõlbmatu kraami. Kolmapäeval käisime Violettaga kinos. Alternatiivkinos nimega Cinerama vaatamas filmi "Benjamin Button". Aeglaselt edenev kenasti raamitud üsna vanamoodne lugu, mida ilmestas Cate Blanchetti filigraansus. Mulle meeldis, enamik peaks ilmselt igavaks. Käisin kohtamas, koguni korda kaks. Kohalikega! Neljapäeval piljard Advisoriga (jah, jätkan varjunimede panemist) - 6st mängust võitsin mina 3. Ja laupäeval Misjöö Lecteuriga muusikalis-arhitektuuril

Siiruviirulist sõbrapäeva! ( link ) Leidsin käigupealt mooduse, kuidas puding pudinguvormist ühes tükis ja aimatava vormiga kätte saada. :) Tuleb lihtsalt korgitseriga pudingutopsi põhja alla auk teha! Et voila - tudisev dessert libiseb sujuvalt taldrikule ilma igasuguste urgitsemiste, lusikaga sorkimiste, topsipeksmiste ja muude ülearust rähklemist nõudvate manöövriteta. :) Peale selle õnnestus mul umbes sama sujuvalt endale puhkus küsida, õhtu jooksul muu vestluse käigus sihtkoht ära otsustada ja keset ööd mööda kolme saiti ringi seigeldes piletid bookida . See viimane ei edenenud küll päris ilma kändudeta, sest ilmselgelt kadusid need piletid nagu soojad saiad - alguses jäin paarist variandist ilma, kuniks lõpuks märkasin ka Air Portugali enda lehelt vaadata ja sain u €50 võrra soodsama variandi. :) No ja nii ma siis suundungi .. oma sünnipäevahommikul 10 päevaks Madeirale . Vahemaandumisega Lissabonis , kus mul on pisut aega ka linna peal ringi uidata - see on nagu kirss tordi

Õösel sadas lörtsi, hommikul oli maa (ja sadul) härmas, tund tagasi sadas laia lund, nüüd paistab kena kevadpäike.

*** Pool aastat saab varsti läbi ja märkimisväärseid sündmusi... OK, sündmusi on, kuigi kohtadega (tahaks ju inimesemoodi kodus olla ning mitte 12 kuud jutti turistinahas vireleda) ja inimestega on natuke kahtlasemad lood. Mõned - õnneks - ja mu rõõmuks siiski on. :) *** Tööl. Mööbeldamine jätkub - sain endale täna uue laua, puust ja puha, mis on veel kõrgem kui eelmine. Lisaks kõrgusesse "kasvamisele" kasvas ka laudade arv - olemine läheb ilmselgelt tihedamaks. Kui varem oli ühes aknaaluses "reas" kolm neljast gruppi (kokku 12 inimest), siis nüüd... ota, arvutamisega on kuidagi pahasti praegu.... igatahes kuus kohta tekitati juurde; ja teist samapalju teisele poole - teise seina akende alla. Mis puutub muutustesse, siis kahe nädala pärast jätkan oma R'dami seiklust teises osakonnas. Mind suunati sales 'ist equipment i, ja reedese "tööintervjuu" üks rõõmustavamaid teateid oli, et ilmselgelt saab mul senisest rohkem iseseisvust olema. Ning kuigi mi

Hommik ja lõuna tervitas meeletu vihmasajuga, praeguseks pärastlõunaks on aga päike väljas - justkui kevad ligineks või miskit. Enda kohta kuulujutte kuulda on peris vahva. Eriti kui see puudutab tööalaseid korraldusi. Noh, et tullakse küsima, et mis must edasi saab ja kuhu ma lähen ja... Siis kuuled, et ilmselt ootab ees osakonnavahetus, aga keegi midagi ei kinnita. Siis nädal hiljem helistab otsene ülemus ja ütleb, et asi vist hakkab ametlikuks saama, et oodaku ma, kuni minuga ühendust võetakse. Nagu spioonifilmis - " they will contact you ". (Kummalisel kombel olin tegelikult mina see, kes sügisel mingi analoogse lausega hakkama sai - " those people contacted me " viidates paarile R'damis elavale eestlasele, kes mind netist leidsid. Lause, mille peale mu mentor muiates küsis, kas nad on KGBst.) Igatahes. Homseks on planeeritud jutuajamine operations i ja equipment i bossiga, et arutada mu järgmise poolaasta ametiposti. Ja täna käisin oma mentoriga lõunal, et

Teist päeva sehkendatakse meie korrusel lisamööbliga - naljakas vaadata, kuidas muidu korrektsed kolleegid akutrelliga mööda põrandat ringi roomavad ja lauaplaatidele jalgu külge lasevad. Nüüd siis jõuti mööbeldamisega nii kaugele, et lohistatakse laudu ja juhtmeid mööda kontorit suure jutuvada (ja tüüpilise tsirkuse-viisijupi vilistamise) saatel ringi. Lahe ju, kui tegeliku töö asemel saab "sisustamisega" tegeleda. OKOK, see töö tahab ka tegemist, sest kaks osakonda kolitakse ümber meie korrusele. Kulude kärpimise (tulude kasvatamise?) mõttes renditakse üks korrus me majast välja. A huvitav, kust need need lisa-parkimiskohad võetakse, mida kontoripinnaga komplektis kaasa anda?

Mul õnnestus just 2 tassi kohvi üksteise järel umber ajada nii, et lõpetuseks lendas mu kruus puruks. Et võtan mina kohvi.. tagasihoidlikult pool kruusi.. mõtlen oma mõtteid... ja sel hetkel, kui kohv oli valmis, käsi vääratas, ja pool kruusi kohvi oli läraki maas ja seinal. Koristasin ära, pesin kruusi ara, läksin uuele ringile. Seekord mõtsin, et olen eksta-ettevaatlik ja tähelepanu tagamiseks lasin terve kruusi kohvi täis. 2 portsu. Mis masinast välja võttes lihtsalt käest maha libises ja kildudeks kukkus. Mnjah. Nüüd on põrand pestud ja pool kruusi kohvi plastmasstopsis mu laual. Klaviatuurist igaks juhuks pisut kaugemal. :) PS. Meil sajab teist päeva libalund - õhku vaadates on, maha vaadates pole. Aga tegelikult on nii soe, et isegi jalgrattasadul pole hommikuti enam härmas nagu eelmisel nädalal. PPS. Köha on möödas. WC ummistus sai likvideeritud. Muidugi on natuke kummaline, kui torumees öösel poole 1 ajal oma visiidi teeb, aga kui häda ajas härja kaevu, siis.. Aiei, see võrdlu