Et jah, Hollandist tagasi. Naha ja karvadega, saba ja sarvedega. Aga hing jäi natukene maha. Sinna Rotterdam-Haagi rongi, kus ma ühel pühapäeval mitte nii kaua aega tagasi ootusärevusest ja elevusest ja kes teab millest veel pisaraid ei suutnud tagasi hoida. Need lihtsalt voolasid, pidurdamatult. Aga hing sai kergeks. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, sest oli üks teine asi, mis mind alati rõõmsaks ja ühtaegu nostalgiliseks teeb. Iberostar Punta Cana - Dominikaanis. Panen just pilte üles - aasta on möödas, ja alles nüüd on pilk piisavalt selge, et suuta valikut teha. :) Ning kuna sealse olustiku lahutamatu osa on muusika, siis mõned näited. Merengue tund hotellis - http://www.youtube.com/watch?v=ByxCtz2S0WE Bachata: Frank Reyes "Quien eres tu" , Frank Reyes "Falso Amor" , Antony Santos "Cuanto Lamento" Nii leebe olemine oligi.. päike sulatas põhjamaisuse lahti, kulmudevahelised kurrud kadusid tasapisi ning näole hiilis naeratus. Ei olnud ku...
