BUSYPLIXI PÄEVARAAMAT

Tahaks miskit kirjutada. Tahaks jälle kirjutada! Aga millest ometi? Vihma kallab, roos pudeneb, maasikad õitsevad, kohv lõhnab kruusis. Ja vaikne on - kell on 9 hommikul, kõik on tööle-kooli läinud, ja mul on vaba päev. Reede! Uuemaid uudiseid lapserindelt: Mingil öösel peale pooletunnist jonnimaratoni öeldi mulle: "Mamma, sa tohid mu banaanipeole tulla, sest sa kuulad mind." Ta oskab ilma abiratasteta jalgrattaga sõita!!! Enamasti ta lubab-pakub oma asjadest nt ampsu võtta või natuke mängida vms. Aga hiljuti, kui küsisin ta banaanist ampsu, siis ütles mulle "õpetajahääle ja -zhestidega": "Ei, mamma, igal ühel on enda oma. Tule, tule kööki ja võta enda oma. Tule, ma näitan." :)

... ja latakatena juustu. Ehk et - mida ma siis ikkagi teen? Seda küsis ühel heal päeval mu täditütar. Ja kui ma järele mõtlesin, siis tõepoolest polnud ma seda öelnud, ei talle, ega paljudele teistelegi. Sest. Noh. Kuidagi piinlik on. Imelik iseenesest, sest - nagu mu täditütar üsna kainepilguliselt tähendas - aus töö ju, mis siin ikka põdeda. Ehk et - supermarketi lihalett.