Ise maast püsti!!! Enam pole seinu, laudu, riiuleid, abikäsi (eriti) vajagi. Ise paneb ukse kinni ja teeb lahti! Ja siis uuesti. Ja.... uuesti. Ise võtab pesu resti pealt alla, ükskõik, kas see on juba kuiv või mitte. Ise ei lase end mähkmevahetuseks pikali panna! Ajab püsti. Ise kastab dushiga end (ja kõiki-kõike ülejäänuid) üle. Ja kui ta juba puhas on ning oleks aeg dushi alt välja tulla, on kisa lahti. Ise peab nohupumbaga vehkima, mis sest, et sihtotstarbeliselt seda kasutada ei oska/taha/tea. Ja lusikas käib otse loomulikult ka ainult ISE kätte, mis sest, et suhu maandub see juba tühjakslennutatult. Jne. JONN! See, kui ISE enda tahtmist ei saa, käib hullult närvidele, ajab alumise huule pahupidi ja udusireenid üürgama. Me naabrid arvavad vist juba, et me tegeleme eranditult ja ainult lapse piinamisega siin. Aga noh, mis seal ikka - neid ootab see ees, neil on praegu gaasivalude aeg. Vaesed ülejäänud naabrid, hih! Mde, magama jääb pooltel juhtudest hoopis massaaz...