Tänane päev

uus hammas, kaks laari kakat ja kolm toidukorda päevas.
ja pisarad-pisarad-pisarad. ei ole see suureks kasvamine kerge midagi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Ei saa mitte vaiki olla

Huvitavad unenäod olid täna öösel. Kõigepealt nägin, et pidasin korraliku lahingu oma kollegi J-ga maha. Aga see polnud üldse motte emotsionaalne või rööpast väljalööv, vaid lihtsalt nagu millegi vajaliku ärategemine. Et aitab küll diplomaatiast ja viisakusest, vahel tuleb asjad selgeks-sirgeks rääkida. Ja teine uni. Jätkuvalt töö juures, miski tüüp tuli ja pani inimestele silmatilku. Ma ei tea, puhastamiseks, desinfitseerimiseks, põletiku vältimiseks.. Midagi sellist. Pidime endid siis rivvi võtma, et protseduur tehtud saaks. Ma olin üks viimastest, st kolleegid olid läinud. Seisin siis rahulikult, ta lasi mulle mingist pritsist(!), mitte ampullist korralikult vedelikku silma, et puhtaks loputada. Käskis mul poollamaskil istuda, et vedelik ilusti igale poole valguks. a siis, kui küsisin, et mis on asjad, mida ma teha ei tohi, seletas, et noh, vihastada ja pingutada (vahelihast?!) ei maksa, ja et õhku tõusta v lendama ei tasuks kah minna. Ja unes oli see nii naljakas, sest tundus, nagu...
Lisateave

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

TEISIPÄEV, 18.01 - PARADOKS

Ärkan hommikul kell 5, aga tehtud ei jõua ikka mitte midagi. Kana takus. Accountability challenge my ass . Oops, vabandust. Sain enda peale kurjaks, sest ootused on suuremad kui suutlikkus neile vastata. Sest et omast arust on ootused ikka juba väga madalal, vähem teha oleks juba justkui vaid vegeteerida. Oeh. Vist päris nii ikka pole.  
Lisateave