Hehhee
Kas teate, mida tähendab hispaania keeles väljend, et kellelgi on vaese inimese keha? "Tener cuerpo de pobre".
Sain täna üle tüki aja oma toreda mehhiklannast sõbranna Melinaga kokku. Ettekäändeks sushi, põhjuseks igipõline lobisemisvajadus. Tore oli, nagu ikka, sest kuigi tuleme peaaegu et maakera vastaspooltelt, on meil ootamatult palju ühist. Flaamlasest mees, huvi keelte, kultuuride ja inimloomuse (-käitumise?) vastu, arusaam viisakusest, väike laps... Ja juttu jagubki kauemaks. Alati. :)
Nojah, peale Wagamama sushirongi ja suu soojaksrääkimist otsustasime, et kohvi joome hoopis mujal, mõnes mõnusas kohas. Näiteks ühes nunnus nukumajalikus kohvikus Conscienceväljakul. See on selline... Tibatillukene, keerdtrepi ja tikitud patjadega koogipood, kus on nipsasjakesed ja miniatuurne värvitud mööbel ning kirsiks tordi peal vanaaegsed, vanainimestelt ja vanakraamiturgudelt kogutud lauanõud - igaüks ise sorti ja eri moodi. Lillelised ja kuldservalised, kõverakõrvalised ja hästihoitud. Hästi hubane on seal! Ja jällegi - kell oli peaaegu sada, kui viimaks otsad kokku tõmbasime.
Ahh, aga mida ma tegelikult öelda tahtsin, on see, et raudteejaamast sinna Carolus-Borromeuse kiriku kõrvale on päris paraja jalutuskäigu pikkune maa. Ja et täna on suht hull ilm - eilsest tibutamisest on üleöö kõva vihm saanud... vihma kallab pooletunniste vaheaegadega sedasi, et bussid on kõhuni vees. Ja külmaks läks ka. Ja ma olin paljaste säärte ning suvekleidi-kampsuni väel. Ja tee peale jäi ostutänav (st me kõndisime mööda Meiri) ja poed. Astusime ühte sisse ja ma proovisin kahte tagi ja ühte mantlit (kas eesti keeles on ilusat sõna trench coati kohta?! Trentškot ei lähe arvesse, see kõlab üsna jubedalt mu meelest). Umbes 10 minutit hiljem astusin poest välja, kotis üks neist tagidest ja seljas see mantel. Ja siis Melina ütles, et mul on vaese inimese keha.
Hikkk! Misasja!?! Mis mõttes...? Jaa, see ehmatas algul küll ära! Aga siis selgus, et see on hoopis kompliment - tähendab, et kõik riided istuvad hästi seljas. :) Vat siis!
Sain täna üle tüki aja oma toreda mehhiklannast sõbranna Melinaga kokku. Ettekäändeks sushi, põhjuseks igipõline lobisemisvajadus. Tore oli, nagu ikka, sest kuigi tuleme peaaegu et maakera vastaspooltelt, on meil ootamatult palju ühist. Flaamlasest mees, huvi keelte, kultuuride ja inimloomuse (-käitumise?) vastu, arusaam viisakusest, väike laps... Ja juttu jagubki kauemaks. Alati. :)
Nojah, peale Wagamama sushirongi ja suu soojaksrääkimist otsustasime, et kohvi joome hoopis mujal, mõnes mõnusas kohas. Näiteks ühes nunnus nukumajalikus kohvikus Conscienceväljakul. See on selline... Tibatillukene, keerdtrepi ja tikitud patjadega koogipood, kus on nipsasjakesed ja miniatuurne värvitud mööbel ning kirsiks tordi peal vanaaegsed, vanainimestelt ja vanakraamiturgudelt kogutud lauanõud - igaüks ise sorti ja eri moodi. Lillelised ja kuldservalised, kõverakõrvalised ja hästihoitud. Hästi hubane on seal! Ja jällegi - kell oli peaaegu sada, kui viimaks otsad kokku tõmbasime.
Ahh, aga mida ma tegelikult öelda tahtsin, on see, et raudteejaamast sinna Carolus-Borromeuse kiriku kõrvale on päris paraja jalutuskäigu pikkune maa. Ja et täna on suht hull ilm - eilsest tibutamisest on üleöö kõva vihm saanud... vihma kallab pooletunniste vaheaegadega sedasi, et bussid on kõhuni vees. Ja külmaks läks ka. Ja ma olin paljaste säärte ning suvekleidi-kampsuni väel. Ja tee peale jäi ostutänav (st me kõndisime mööda Meiri) ja poed. Astusime ühte sisse ja ma proovisin kahte tagi ja ühte mantlit (kas eesti keeles on ilusat sõna trench coati kohta?! Trentškot ei lähe arvesse, see kõlab üsna jubedalt mu meelest). Umbes 10 minutit hiljem astusin poest välja, kotis üks neist tagidest ja seljas see mantel. Ja siis Melina ütles, et mul on vaese inimese keha.
Hikkk! Misasja!?! Mis mõttes...? Jaa, see ehmatas algul küll ära! Aga siis selgus, et see on hoopis kompliment - tähendab, et kõik riided istuvad hästi seljas. :) Vat siis!
Kommentaarid