BUSYPLIXI PÄEVARAAMAT

Niisiis, mul on töö. Peale kolmeaastast pausi on mul taas kolleegid, koduvälised kohustused, ülemus ja palk. Kaks aastat olin kodus - rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel ja seejärel siinmail kohanemas-keelt õppimas-ööd otsimas. See lapsesaamine. Milline... maailmamuutev kogemus. Luua täitsa uus inimene. Milline vastutus. Ja rõõm! Näha üht uut kosmost kasvamas. Privileeg olla osa sellest müsteeriumist. Ime. Iga päev. Uuesti ja uuesti. Eesti lapsehoolduspuhkus, selle pikkus on ainulaadne! See võimalus koos olla ja koos kasvada - seda ei ole mujal. Mujal antakse  3-4-kuused tited hoidjatele ja hoidudesse ning pressitakse end tagasi töövormi, kuigi hormoonid on veel puha pöörased, elukorraldus sassis ja emake loodus mässab. Aa, ja sünnituspuhkus u 2-nädalat enne oodatavat tähtaega. Aga. Et. Töö. Jah, loogiline ju, et peale lapsehoolduspuhkust (hmm, kui 24/7 lahinguvalmidust ja kiirreageerimist saab puhkuseks nimetada) minnakse tagasi tööle. Enamasti oma endisele kohale. Ag...

ükspäev läks klaaskauss kraanikausis katki. Plahvatas, heast peast. Nii et killud olid põrandal laiali. Hea, et kedagi sel hetkel köögis polnud. Ja järgmine päev kukkusid kapist hambatikud põrandale laiali. Kuigi neid polnud mitte keegi juba kuude viisi puudutanud, ning kapiust teeme päeva jooksul maeiteasadakorda vist lahti. Ja see tuul! Vahet pole, kust kuhu ma rattaga sõidan, ikka on tuul vastu. Ja no ei, ma ei vänta nii kiiresti, et kõrvad tuules laperdama peaksid.

Kokiss - sokid  Muma - muna Oo-tatt! - olifant (elevant) (h)anni - honey :D (see käib tavaliselt papa, hani, pappaaaa, hannnniiiiii!!!) Apel-siss - apelsin (kõlbab ka mandariini kohta öelda) Tita-mimmi - vitamiin Ps. Seda, et (mõmmi)vitamiini saab üks kord päevas, seda teab ka. Aga see ei takista 10 korda päevas üle kordamast: "mummu - omme!" :) Ja päris sagedased on ütlemised: "papa - kip, mamma - kana". Jne.

Nimesilt postkastil ja paber politseilt käes - asi ametlikust ametlikum. Kuidagi jube lihtsalt käis see politsei visiit - tüüp tuli, istus mürtsti maha, küsis passi, lappas oma pabereid, kribas miskit ja ulatas 2 paberit meile. Ja oligi kõik.

Ei tea, kas selles peres on kaks paari kaksikuid, kõik poisid? :)

Niisiis, Belgia. Ametlikult. Bürokraatiamasinad jahvatavad siin aeglaselt, ent tõhusalt. Täna oli siis viimaks see päev, kui immigratsiooniametisse ootamatult varasema aja saime (oktoobri lõpu asemel). Kaasas paras ports pabereid (pass, foto, abielutunnistuse ja lapse sünnitunnistuse prantsusekeelne koopia, sissetulekuid näitav paber, korteri laenuleping vms ja vist midagi veel) ja vastamata põhimõtteliselt ühelegi küsimustele (sest midagi ei küsitudki?!) osutusin umbes 20 minutit hiljem andmebaasidesse kantuks ja (sisse?) registreerituks. Ja sain registrinumbri. Olemas! Tehtud! Nüüd jääb üle vaid politseiniku kontrollkäiku oodata - näidata, et ma tõesti elan siin. Ja kolme kuu pärast viia tõend, et mul on tervisekindlustus. Nüüd on mul voli siin tööle minna. Astusime läbi ka integratsiooniametniku juurest. Oli üks üdini prantslasliku vä...