Asjalikku juttu kah

Niisiis, Belgia. Ametlikult.

Bürokraatiamasinad jahvatavad siin aeglaselt, ent tõhusalt. Täna oli siis viimaks see päev, kui immigratsiooniametisse ootamatult varasema aja saime (oktoobri lõpu asemel). Kaasas paras ports pabereid (pass, foto, abielutunnistuse ja lapse sünnitunnistuse prantsusekeelne koopia, sissetulekuid näitav paber, korteri laenuleping vms ja vist midagi veel) ja vastamata põhimõtteliselt ühelegi küsimustele (sest midagi ei küsitudki?!) osutusin umbes 20 minutit hiljem andmebaasidesse kantuks ja (sisse?) registreerituks. Ja sain registrinumbri. Olemas! Tehtud! Nüüd jääb üle vaid politseiniku kontrollkäiku oodata - näidata, et ma tõesti elan siin. Ja kolme kuu pärast viia tõend, et mul on tervisekindlustus. Nüüd on mul voli siin tööle minna.

Astusime läbi ka integratsiooniametniku juurest. Oli üks üdini prantslasliku välimusega ---- ja märkimisväärselt artistliku suhtlusmaneeriga tegelane. Noor mees, prillid ninal, lõug kerges tüükas, naljatas ja esines. "Kurtis", et kuna ta eesti keelt ei oska, siis kasutame inglise keelt. Rääkis integratsiooniprogrammist, andis asjalikku infot mitmesuguste kursuste kohta. Kümmekond minutit hiljem oli mul näpus paber kokkulepitud kohtumiseks järgmise ametnikuga, kes otsustab, millisesse keeleõpperühma ma sobiks. Juba nädala pärast.

Kommentaarid

moonike ütles …
Uu, integratsioon. Põnev! Täitsa huvitav, kuidas seda läänes tehakse.

Populaarsed postitused sellest blogist

draft. poolik. aga nii ta jääbki. sest pildid lähevad picasawebi. kunagi.

London