Eilne päev

Kevade viimane päev.

(: Minu lõpuaktuse päev :)

!!!!Guess what!?
Sain viimaks kätte oma kauaigatsetud kaunikese!!!!

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama ühest kevadpäevast 12 aastat tagasi, kui ma oleksin peaaegu hiljaks jäänud oma gümnaasiumi lõpuaktusele. Sellepärast, et ärevus oli hommikul nii suur. Tead ju küll, kuidas sellega on - et juuksed on nagu vetikad ja nahk tahab magada ning riided oleksid justkui tagurpidi seljas ja üldse....

Eile midagi sellist õnneks polnud. Lihtsalt juuksed tahtsid värvida ja riided natuke triikida. Ja uni oli!!! Sain selle kõigega küll napilt-napilt kella 12ks valmis, nagu plaanitud, ent Tartusse sõitmine siiski viibis mõnedkümned head minutid. See, et pildid selle ajaga mälupulgale sain - külakostiks vanematele - oli kahtlemata vahva. Igatahes tee tundus kohutavalt venivat ning mul oli juba enne Mäo risti meeletu tüdimus peal. Ning tund enne aktuse algust polnud mul õrna aimugi, kuskaugel me oleme. Kõhtu tekkis ärevus.

...kuidas kõik ikkagi sujub, ega sukasilm jooksma ei hakka, kas aktus ikkagi on Toomel - ajaloomuuseumi valges saalis, kas ma olen seal kõige vanem, kas see mainitakse ära, ka ma Tõnut näen enne või peale aktust ja mis sõnadega ta mind küll kostitab. mis sest, et bakatöö viimne versioon on ilusate punaste kaante vahel ja hoolikalt-hoolikalt kaasas...

Tartu piiril olime 25 minutit enne kella kolme.
...ei tea, kas ma lillepoest jõuan läbi, ei tea, kas lilli läheb vaja, ei tea, on's mõni tuttav kaaslõpetajagi seal...

Tartusse sissesõit muudkui venis ja venis, teadmatus, millist teed valida, ei saanudki lahendust. Kuniks Anny sõitis peahoone tagant Ülikooli tänava nurgani ning mina kargasin autost välja ja kablutasin ähmi täis Toomemäest üles. Tee oli nii tuttav, ma ei tea, kui palju kordi olen Pirogovi platsi eest läbi kõndinud, Toomemäel lehtedes sahistanud, niisamagi uidanud. Hmm, piknikku pidama pole Tooomele küll sattunud, aga Pirogovi platsil olen minagi lesinud konspekt näpus ja saiake hambus. Ühe õlle võiks seal kunagi nostalgiast ka juua! Tänav oli harjumatult vaikne, muusikakooli aknedest ei kostnud ühtegi häält, mitte ainsatki käuksu. Ja ühtegi lapseootel luike ei tulnud mäest alla. Aga võibolla olin pime ja kurt ning mõtlesin hoopis omaenda seelikuvoltidele, kes teab. Rotundi juures nägin isa istumas, lilled süles. :) Ta tuli ja kallistas ja juhatas mind edasi - et teisel korrusel konverentsiruumis kogunevad lõpetajad. Habe on nii hall!!! Minu päevitunud ja vitaalsel isal?!

Kiirelt, murelikult, kulm kortsus (ilmselt oli) kappasin trepist üles, siltide järgi, mida teadsin tänu talle märgata ja usaldada, sattusin ruumi, kus.. jeekim! Tuttav nägu oli vaid pikkade punaste juustega eesti fil, keda mäletan kümne aasta tagusest ajast meile rebastele peale avaaaktust midagi rääkimas. Et ülikool on tore koht, ja et siit leiab sõpru ja see muudab maailmavaadet ja mind ning et tuleb teha valikuid. Midagi sellist. Ta tundus kuidagi nii pisike ja armas; erinevalt toonasest, kus vaatasin selgelt alt üles. Kõik ülejäänud näod olid nii võõrad, nii võõrad. EKV-d.. traditsiooniliselt punases (ja roooooosas), soengutega, tohutute dekolteedega. Pidulikud!

...issus, kas ma olen ikka õiges kohas?! ee.. ega keegi mulle rumalat nalja ei teinud, ega mu kell ei seisa?! kas minu aktus oli ikka kahekümnendal???? aga, aga... ee.. aga mis siis, kui mina ei saagi diplomit? ainsana, kes seal valge seelikuga ja õhetavana esiridades istub...

Küsin sellelt iirlase moodi tüdrukult, kas... Jah, on! Jah, see on õige koht.
aga ikkagi... :(

Lähme valgesse saali, kõik seisavad. See on nagu kabel. Sahin, kolin, avasõnad. Hümn, Gaudeaumus. :) Hea tunne on seda laulda; siin, selle koha peal! Kuigi korduste kohad on natuke sassis ja koori pole abiks. Sellest on natuke kahju. Külli Habicht räägib. Ta pole päevagi vanemaks muutunud, ta kannab endiselt musta ja valget. Nostalgiat ei teki, kuigi praegu meenutab kõik 96. aasta sügist, kui mõtlesin talle proseminaritööd kirjutada. Rektsioonist.

...miks tema? aga.. kus on Tõnu?! miks paistavad ainult ek inimesed??? ma vist ikkagi jään praegu, siin ja nüüd ilma diplomita.

Siis tulevad riburada teised, tundmatud, prodekaan ja igasugused. Vist. Ei mäletagi enam. Räägivad valikutest ja maailmavaate muutumisest. Keelest, juurtest, Dekaan. Hmm, uus, nüüd olen siis temagi ära näinud. Huvitav, kas ta teab, et ma evm-is töötasin? ;)

lingivistika, tarklane.. siin räägitakse heast ja halvast, absoluudist. ma olen ikka väga vales kohas! kuidas nii saab?! siin ei räägitagi sellest, mis mulle korda läheb - ise mõtlemisest, analüüsist, selgusele jõudmisest, küsimisest, tegutsemisest. kommunikatsioon - kahepoolne ja läbipaistev, strateegiline ja läbimõeldud, organisatsioon, sotsiaalne vastutus, meedia rolli mõistmine, arvamuse kujundamine/kujundamine. ei midagi sellist.

See on see ilus valgete siserõdudega saal, kus on justkui aatriumiga raamatukogu, peaaegu puitpitsist piirded ja klaasustega kapid täis vanu raamatuid. Ilus! See saal, kus ma esimest korda käisin vist 2000. või 2001. aasta kevadel ühel barokkkontserdil.

miks mängib nähtamatu metsasarvekvartett "meil aiaäärne tänavas"??? valged piilarid ja libagooti aknad... selline minoorne lugu, see on nagu matus! on nad ikka täie mõistuse juures?!

"Ja nüüd tuleb päeva tipphetk - te saate kätte oma diplomi." Nende sõnade saatel võtavad V. Lang, prodekaan, Ester ja Tiia rivvi. Tõnut ei paista ikkagi. No selge, eks ma siis hiilin siit välja kuidagi. "Baccalaureus artium ungari keele ja kirjanduse..." HURRAA!!!!!

Olen nii närvis, et ei märka vahepeal plaksutadagi, pildile jään iiveldust väljendava näoga ja ilmselt käitusin üsna juhmilt. Aga mis siis! Minu süles on siniste kaante vahel 3 (no tegelikult 5) paberit. Hurraa!!!
Õues kallistatakse mind mitmelt poolt ja kingitakse lilli ja tehakse pilte. :) Nelja aparaadiga koguni.
Ja siis keerleb maailm jälle õiget pidi.

-----

Tükk, tükk aega hiljem, siis, kui me juba torti sõime, helistas Lonneke ja ütles, et GDP määramine on teada. Juhhuu, septembrist alates elan ja töötan aasta otsa Rotterdamis!!!

-----

eilne päev / maha meist jääb,

eilne päev / meeletult hea
eilne päev....