maasikafestival

laupäev, tore päev,
kauaks-kauaks meelde jääb
  • kl 15.00 käisin MT-de casestudy lõppfaasi - presentatsiooni vaatamas. Lahe. :) Ei ole just palju MT-sid, kes enne programmi algust ära näevad, mis neid ees ootab. Tegelikult neid ei ole peale minu üldse! Ja hea meel on tõdeda, et vähemalt 1 asja teen mina teiste ees rääkides paremini.. :) Kontakt auditooriumiga on tähtsam, kui enda selja taha ekraani piidlemine, justkui kahtleks, ega vahepeal mõni slaid jalga ei lase. Jajaa, palju muud on siiski veel õppida.
  • peale presentatsiooni läksin Ülemiste parklasse.. maasikafestival ju. Lihtsalt üks telk oli püsti - festival?! - kus kaubitseti soolakurgi, herneste, mummudest kaelakeede ja maasika-vaarika-murelitega. Aga. Suuuuur karp mureleid ja mustikasmuuti jäätisega on väga hea. Eriti kui sattud seda nautima Indigolaste saatel. :) Ja õhupalliloomi (ja -mõõku) meisterdav kloun sulle kogunisti silma teeb. :D (Varsti panen paar pilti ka üles.)


  • Õhtuks Õllesummerile. Ootamatu käik, aga praegu leian, et oleks võinud varem ja rohkem tähelepanu pöörata programmile. Jajaa! Peale meeletu rahvasumma, sabade ja benjii-hüpete on seal ka väga lahedat muusikat!!! Millest suuremast osast ma siiski ilma jäin, sest arvasin, et Õllesummer ja mina - ei passi mette! Anonäedsasis.
  • Pühapäeval sain Heliga kokku, ta on Austraaliast tagasi. :) Tore oli näha, lahe oli lobiseda. Ja Tallinna pääl turistina pilta teha. :) Seda viimast küll suht vähe, sest ilmnes, et ühed punased kingad ootasid mind ostma. Ootamatult. Klassikalised sellised. Kontsaga ja puha nahast. Mustade viikaritega väääga šeff! ;)


Kommentaarid

elfriide tramm ütles …
õllesummer?!
/minestab/ :P
10. juuli 2008, kell 10:37
MUHEDIK ütles …
ÕLLESUMMER ?????
usssskumatu!!!!
11. juuli 2008, kell 10:18
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave