sõgesiil

mõni päev lihsalt ei ole minu jagu
:(
sellega peab vist leppima
katsuma üle ja edasi elada
ja targemaks saada

***

aga kodused ingveri- ja mooniseemneküpsised teevad südame soojaks. ehk liigagi härdaks.

Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
mis nüüd?
Homme on jälle ilus päev!!!
8. september 2008, kell 20:10
elfriide tramm ütles …
teadmis, kõikse parem on siuksed päevad maha magada. a tegelt... sul on muidugi õigus... kui nad maha magad, siis ei saagi targemaks :).

mulle hirmsasti meeldib üks ütlemine "õnn pole mitte see, et me kunagi ei kuku. õnn on see, et me iga kord jälle püsti tõuseme".

ja ära ulu, küpsikud ligunevad läbi! :). pealegi saabusid nad siis ju täitsa õigel ajal :)
9. september 2008, kell 11:01
elfriide tramm ütles …
ja üldse /ota, ma targutan natuke veel/- vaata, kui veel see koduigatsus ka peale tuleb. oeh, ma rääkisin, kuda ma washingtonis ulusin ja selle maailma kõige nõmedamaks paigaks ristisin :DDD. siis on siuke rööbasteta trammi tunne, et oioioi.. a ma võin saladuskatte all öelda, et see läheb üle :)
9. september 2008, kell 11:03
MUHEDIK ütles …
Sokulaaatti!!! Ja palju!!! Ja vokile kõvasti tsillipipart, seda kauna kohe! Ja kaob igasugu stress ja külmatunne.
Ja naudi iga hetke, mitte kõigile pole antud õnne kolistada mööda maailma ja seda avastada. Sügispäike on ilus, vihm veel ilusam. Lubab kerra tõmmata, logeleda ja lugeda ja veel nii valges-valges kodus. Ja näonahk läheb ka ilusaks:)
9. september 2008, kell 14:33
Anonüümne ütles …
Jaaaa, nõus eelnevate kommenteerijatega. Alguses leidub mujal olles ikka raskeid hetki kaa, ja siis tuled Eestisse tagasi ja mõtled, et ai kus tahaks olla selles hetkes, seal teises kohas...selles hetkes, mis enne tundus niivõrd nässuläinu ja vastikuna.
10. september 2008, kell 19:05
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave