trofeed ja asjad

see shopping siin.. on paha-paha, ja üsna tülgastav. see "küllus", mis siin laiutab ja lokkab.... ostuparadiis! milline devalveerumine. mis see siis nii väga on - kasutud-koledad asjad kuhjuvad, lebavad, ripuvad, vedelevad.. asju võib näha riidepuudel, riiulitel, kottides, kappides.. tihtipeale tänaval ja põrandal. ükskõiksuse tolmurullid ümber lendamas. ükskõik kui kvaliteetse asjaga tegu, ikka tundub, et see on vaid selle üüratu pahnavabriku lõppematu liini toode, mis on toodud siia vedelema. selleks, et keegi saaks selle vastu tahtmist, aga hetkeks rahuldatuna endale muretseda, higisena koju tarida. ja paari kuu pärast sinna pahnavabriku kõrvale pahnahunnikusse tagasi saata. milline ajaraisk ja müramasin!

jäle, aga vahel siiski paraku vajalik. olen juba 3 reedet järjest raha raisanud. nojah, see lihtsalt läks niimoodi. :) tead ju küll, kuidas see on - et algul lähed kaugemale, kui plaanid, ja saad ainult natuke märjaks, aga et võrdsem oleks, siis pritsid natuke vett ja siis natuke veel ja .. siis see lihtsalt läheb niimoodi. no et algul on telefonikaarti vaja, ja siis tahaks mingit väikest meelehead ja siis jälle midagi suuremat vaja ja...

esimesel reedel solaariumikaart ja saapad. aa, ja kohalik sim-kaart ka. viimaks ometi, oli ka juba aeg, eksole! teisel reedel... kondasin mööda poode ja proovikabiine, aga ei ostnud midagi. laupäeval läksin uuesti ja ostsin selle suure äraproovimise tulemusel ilu-ilusad ja megamugavad kingad, paar triiksärki, kampsiku, kevad-sügisjaki... huulepulk jäi minust küll seekord poodi. nojah. see lihtslt läks niimoodi! ja pühapäeval siis viimaks kostüümi-viigipüksid ja vesti. vaja ju viisakas välja näha, kui "kõikse kõrgem" külastama tuleb. mitte et sellest mingit vahet oleks olnud.

mde, laupäeval sattusin õhtul väljas ühte lahedasse jazziklubisse, kus esines miski brasiilia punt. :) bossanova ja mis kõik veel. see oli esimene õhtu, kui tundsin end (ka linnas uidates) üsna-päris-täitsa koduselt. järgmisel päeval põrutasin aga suurest kindlus- ja kodutundest pimestatuna ühest tänavanukast, kust oleksin pidanud linna poole keerama, suure vuhinaga mööda. kui siis umbes 2 kvartalit hiljem avastasin, et olen liiga kaugele lõunasse sattunud, peaaegu jõe äärde välja, siis oli üllatus muidugi suur. :) kuid. kui poleks selle kostüümi ostmisega nii kolekange kibekiire olnud, siis oleksin viimaks teoks teinud oma plaani minna arhitektuurimuuseumisse (arhitektuuriinstituuti). sest jõudsin otsaga just sinna välja. aga polnd ju aega! ja sinnapaika see jäi.

aa, ja juuksurisse jõudsin eelmisel nädalal ka, aga pärastine kodune pea värvimine kukkus natuke õnnetusena välja. ei midagi hullu, lihtsalt.. ee... noo nii tume pole ikka tükk aega enam olnud. :D

raha raiskamisest veel - et käisin oma proovitrennis ära. eelmisel kolmapäeval (ja siis neljapäeval kohe otsa spinningus). väga lahe oli, kuigi järgmistel päevadel oli natuke kehva istuda-astuda. no need valutajalihased nohh! :D mis omakorda tähendab, et tänaseks saagiks langesid trennipüksid ja -pluus. ja veel ühed, ei kahed viikarid ja vöö ka. nuvat. nii ta lähebki. aga ei ole hullu, vahelduse mõttes oli peris tore ja olen oma kokkutassitud nodiga üle pika aja rahul ka, ning sellest peaks mõneks ajaks nüüd täitsa piisama.

*edit:
mis sokkidesse puutub, siis need ei ole kokkutassitud nodi. need saabusid ise, koos koduste köhateede ja kalevi kommidega. no ja kuigi kommiisu viimasel ajal üldse pole, ei tähenda see, et seal karbis miski alles oleks. sest, see lihtsalt läks nii! istusin diivanil, ühes jalas roosa, teises punane sokk ja mugisin roosat filmi vaadates kalevi pralineesid. :D