Pühapäev, tore päev

Mul on tänaseks täiesti suurejoonelised plaanid - õppida hollandi keelt ja teha ära kõik senini tegemata kodused harjutused; panna kokku presentatsioon homseks koosolekuks; teha läbi (vähemalt) üks netikoolitus (noh, kas dangerous goods või compliance law või mis. Vaatab.); vaadata üle tööpostkast ning sellega saada "pall oma värava alt välja"; triikida. Aa, ja toredateks asjadeks plaanisin piltide sortimise ja vannis lugemise.

Alustasin aga hoopis õunakoogi küpsetamisega. Joogiks on seevastu aga põdrasamblatee, väkk!

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
inimene planeerib ja vanataat juhib ja muudab:::)))
18. jaanuar 2009, kell 17:26
MUHEDIK ütles …
Ma loodan, et õunakook sai vääääääga maitsev:))) ja seda ka, et tema peale ometi terve päev ei kulunud.
A milleks see tee? Kas on määrimiseks sokke vaja? Muide, kui hästi mõelda, on ka see jube hea

A plaan tee reaalne, kui iga päev täita 2 ülesannet, on nädalaga tehtud, kui ühe päevaga 10, ei jõua midagi, oleneb muidugi mahtudeks.
Edu siis!!!!

ultzath- :)))
18. jaanuar 2009, kell 21:29
elfriide tramm ütles …
hee, põdrasamblatee maitseb peris hea. a joo seda iga päev poole klaasi kaupa korraga, siis mõjub paremini :)
19. jaanuar 2009, kell 09:48
mrt ütles …
See tee ei ole hea, rääkige mis tahes. Või olgem ausad - mul on lihtsalt veel väga pikk tee käia gurmaanluse rajal, et mõista põdrasamblatee vastupandamatust...

Juhib jah. Juhtis sedasi, et saingi hakkama vaid küpsetamise, triikimise, meilinduse (aga mitte tööpostkastis) ja vannis lugemisega. :) Aga nagu enamasti, siis intuitsioon läks täide - seda presentatsiooni polnudki tänaseks vaja.
19. jaanuar 2009, kell 12:33
elfriide tramm ütles …
novat :))))

a põdrasamblatee joo lihtsalt kulinal ära, siis maitset väga ei tunne :P
19. jaanuar 2009, kell 20:58
Anonüümne ütles …
aga võib ka meelepäraseid lisandeid panna nagu nt. mett
21. jaanuar 2009, kell 21:57
Anonüümne ütles …
põdrasamblateessee nimelt
21. jaanuar 2009, kell 21:58
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave