Suvi
Maasikad ja pähkli-šokolaadikreem kuuma croissanti vahel... Suussulav, sulnis suisa! Seesamunegi et... peale kuu aega usinat trennitamist on kadunud täpselt 0,7 kilo. Ei tea, miks?! Ma need maasika-šokolaadi-croissantid leiutasin alles täna ju, ja Juubelitordi pulbrit põle mul ka mette, millest seda - klunksti! - rabarberikooki teha.*
Aga selle suve tähtsaim uudis on see, et aasta otsa Rotterdamis töörabamist (ja olemise nautimist) ei lõpe mitte Eestisse tagasisaatmisega. Nagu lootsin, nagu ootasin, nagu aimasin, nii ka läks - mu lepingut pikendati erandkorras. Ja ees ootab teine aasta Hollandis!!! Nii et on ikka täitsa õigus neil, kes ütlevad, et oma soovidega tuleb ettevaatlik olla - mõned neist võivad vahel täide minna. Minu oma igatahes läks! Õnneks soovisin seda, mis tõepoolest rõõmu teeb. :)
Imelik asi ainult see inimloomus ja see, kuidas mõni mõte võtab kannapöörde teha. Et kuni siiani oli kogu aeg tuli takus, et veel viimaseid paiku näha ja muljeid endasse ahmida, ning mure kukil, et äkki ikka ei jõuagi igale poole, siis paar tundi peale superrõõmsat uudist tuli korraga kange tahtmine aeg maha võtta. Puhkusele Eestisse sõita - paljajalu murul käia, vaarikaid süüa ja niisama logeleda. Puhata ja mängida! Eks varsti saabki, aga enne veel tuleb Inglismaal käia ja end proovile panna. Plaanitud on 2,5 päeva kontoris (sealhulgas laupäeval) koos valdkonna tippjuhiga intensiivselt ühe arendusprojekti kallal töötada ning neljandamal päeval õues veel intensiivsemalt (riided peavad räsimist kannatavad olema, ning võimalusel oleks sõrmedeta kindaid ka vaja, kahtlane, kas pole?!) "team'i build'ida". See on... enam kui... uskudagi võiks.
Kurb on vaid see, et North Sea Jazz festival läheb seetõttu minust täitsa mööda. Praegu on küll käimas nö soojendusfest North Sea Around the Town, mida võiks ju kaemas käida, aga maailma suurima jazzifestivali põhikontserdid toimuvad siiski järgmisel nädalavahetusel. Täpselt siis, kui olen Londonis oma treening-nädalavahetusel, mis küll kaaa on põnev. Aga. Ootasin seda festivali juba jaanuaris - otsisin infi, tellisin uudiskirja, tahtsin pileteid osta, kuigi need pandi alles mais müüki.... Kui nii haruldane võimalus otse käeulatuses on, siis ju peab midagi ette võtma?! See, et järgmisel aastal saab ka, on kahvatuvõitu lohutus. Eriti seetõttu, et üks tänavustest peaesinejaist on Melody Gardot! Uskumatu hääle ja andega noor, elutark laulukirjutaja.
See elutarkus.. kas see tulebki ainult koos kriimude silmade ja sinikatega põlvedel? Äkki saab kuidagi teisiti ka.
*Muidu need hommikused maasika&Co-smoothied on ikka ka hirmushead. (Co - igasugu muud mudinad alates banaanist ja lõpetades kirssidega.)
Aga selle suve tähtsaim uudis on see, et aasta otsa Rotterdamis töörabamist (ja olemise nautimist) ei lõpe mitte Eestisse tagasisaatmisega. Nagu lootsin, nagu ootasin, nagu aimasin, nii ka läks - mu lepingut pikendati erandkorras. Ja ees ootab teine aasta Hollandis!!! Nii et on ikka täitsa õigus neil, kes ütlevad, et oma soovidega tuleb ettevaatlik olla - mõned neist võivad vahel täide minna. Minu oma igatahes läks! Õnneks soovisin seda, mis tõepoolest rõõmu teeb. :)
Imelik asi ainult see inimloomus ja see, kuidas mõni mõte võtab kannapöörde teha. Et kuni siiani oli kogu aeg tuli takus, et veel viimaseid paiku näha ja muljeid endasse ahmida, ning mure kukil, et äkki ikka ei jõuagi igale poole, siis paar tundi peale superrõõmsat uudist tuli korraga kange tahtmine aeg maha võtta. Puhkusele Eestisse sõita - paljajalu murul käia, vaarikaid süüa ja niisama logeleda. Puhata ja mängida! Eks varsti saabki, aga enne veel tuleb Inglismaal käia ja end proovile panna. Plaanitud on 2,5 päeva kontoris (sealhulgas laupäeval) koos valdkonna tippjuhiga intensiivselt ühe arendusprojekti kallal töötada ning neljandamal päeval õues veel intensiivsemalt (riided peavad räsimist kannatavad olema, ning võimalusel oleks sõrmedeta kindaid ka vaja, kahtlane, kas pole?!) "team'i build'ida". See on... enam kui... uskudagi võiks.
Kurb on vaid see, et North Sea Jazz festival läheb seetõttu minust täitsa mööda. Praegu on küll käimas nö soojendusfest North Sea Around the Town, mida võiks ju kaemas käida, aga maailma suurima jazzifestivali põhikontserdid toimuvad siiski järgmisel nädalavahetusel. Täpselt siis, kui olen Londonis oma treening-nädalavahetusel, mis küll kaaa on põnev. Aga. Ootasin seda festivali juba jaanuaris - otsisin infi, tellisin uudiskirja, tahtsin pileteid osta, kuigi need pandi alles mais müüki.... Kui nii haruldane võimalus otse käeulatuses on, siis ju peab midagi ette võtma?! See, et järgmisel aastal saab ka, on kahvatuvõitu lohutus. Eriti seetõttu, et üks tänavustest peaesinejaist on Melody Gardot! Uskumatu hääle ja andega noor, elutark laulukirjutaja.
See elutarkus.. kas see tulebki ainult koos kriimude silmade ja sinikatega põlvedel? Äkki saab kuidagi teisiti ka.
*Muidu need hommikused maasika&Co-smoothied on ikka ka hirmushead. (Co - igasugu muud mudinad alates banaanist ja lõpetades kirssidega.)
Kommentaarid