Kokkuvõte

Eilne päev oli tihe - sai lõunani magada, välja magada - viimaks ometi ja ikka jälle. Läheb vaja. Siis Viffeli-Viivikaga (no ei ole wifi, ei ole!) kinno, kohvitassi taha muljetama ja siis shoppama. Oli vaja. Jälle. Koju koristama. Piltide valimiseni ei jõudnud, sest pidin taas kodust minema kappama, plaanis oli filmifestivali õhtune pidu. A noh, kuigi õhkkond oli rahvusvaheline ja boheemlik, sai minu jaks juba enne südaööd otsa. Kobisin koju magama. Nojah.

Ja täna siis käisime Epuga ujumas. Jessas, vees on ikka superhea olla!!! No ja kui me leidsime üles basseini, kus ei olnud kõrvulukustavat-elevileajavat tümpsmuusikat ega neid elevile aetud kisavaid-jooksvaid-pritsivaid lapsukesi, siis oli juba täitsa lahe. Mmmmh.. algul ujusime korralikult mööda radasid, siis vahetasime basseini ja vedelesime põlvekõrguses soojas vees ning vaatasime, kuidas teismelised vettehüppeid harrastavad. Adrenaliini rohkem kui oskusi, ma ütleks. Ahjah, need va torud!!! Need torud, kust saab alla lasta... Lusti on neist laialt, aga see, et pärast silmad-suud kõik vett täis on, selles pole mitte midagi toredat. Bhh, enam ei tee. Vist. :D

Pärast.. oli vaja minna jäätise"kokteili" sööma - vaniljejäätis segatud šokolaadi-trühvlijäätisega, lisaks kirsse, maasikaid, šokolaadi- ja küpsisetükke. Oli kosutav küll, tassikese espressoga. Oehh, puhkama tahaks, kuigi nüüd pean end kätte võtma ja need pildid homseks välja valima.

Ilm on nõme - päike, sulanud lägalumi, tuul.

Kommentaarid

elfriide tramm ütles …
missa lootsid käia ujumas ja kuivaks jääda vä? :P

ma tahtsin ka eile ujuma minna... otsisin isegi asjad välja. aga kuna K saboteeris üritust, siis ma ka peale pikka tuisussõitu enam ei viitsinud. mugav ettekääne, onju :)
31. jaanuar 2010, kell 22:43
MUHEDIK ütles …
oooh, ma ka mõtsin ükspäev basseini peale, aga meil ei pakuta sinna vist jäätist juurde:)

hee- mis on husmodo
1. veebruar 2010, kell 09:38
Kairi Kaarlaid ütles …
Tundub, et Sul oli väga vahva päev!
1. veebruar 2010, kell 20:28
mrt ütles …
Hästi vahva oli tõesti! Seesugused ettevõtmised - kui oled enda vastu hea olnud, andnud midagi nii kehale kui vaimule - on hirmus väärtuslikud.

Ps. Aga ega jäätis siis basseinis polnud, selleks tuli ikka kohvikusse minna.
1. veebruar 2010, kell 22:10
elfriide tramm ütles …
ma püüan endale iga päev neid mõlemaid anda. juba umbes kuu aega olen sellega hakkama ka saanud.

tsiteerides jennifer bealsi: to be alive in a meaningful way.
2. veebruar 2010, kell 16:25
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave