Vali uks!

poolik ja läbimõtlemata. aga peab ju kirjutama.

"Choose the door, it's time" - Jälle vaatasin Being Erica't, no seda tüdrukut, kes ustega jändab. Köögiuksest astub terapeudi kabinetti, omaenda kabineti uksest astub 5 aasta tagusesse tudengipõlve, tellisseinale joonistatud "uksest" astub omaenda mõtetesse, valikutekoridori. Jaaniiedasi, jaaniitagasi, võisiisumbesnii.

...see samm avab ukse, ta avab uue ukse...
...ukse, mis viib sind kuhugi...

kaks lugu.

üks on see, et ühel mu lähedasel on varsti ees tee tööintervjuudele. ta lepingut ei pikendata. need uksed, mis ta avab... kes teab, mis nende taga teda ootamas on; lisaks intervjueerijatele? aga ehk on neist ühe taga ka see, mis viib ülesmäge, unistustele lähemale, ja mida mööda saab astuma hakata. ja kui praegu pole õrna aimugi, mis edasi saab, siis ehk sobib teeviidaks ka visiitkaart või meiliaadress.

teine on see, et umbes poole aasta pärast tuleb mul mõni uks enda järel sulgeda, ja mõni uus avada. veel ei kujuta ettegi, kus see uus asuda võiks - kas tal on messingist koputi või on ta hoopiski suur ja klaasist ning liugleb lahti.

alles mõni nädal tagasi ütlesin oma mentorile, et ma olen oma pea peaaegu lõhki mõtlnud, et sihte selgemaks seada. hmm.. mõelnud vast mitte, ja lõhki samuti mitte, pigem lihtsalt segaduses olnud. rääkisime. sai selgemaks. sai selgemaks, et käed rüpes ootama jääda ei ole mõtet; ning kui kuhugi minna ei oska, siis võiks alustada uurimisest, mis-kes-ja-kuidas kuskil on. ja küsida.

ehk et - on aeg tegutsema hakata, et järgmine töökoht oleks võimalikult meelepärane, pole see ju enam paariks kuuks või pooleks aastaks, vaid vähemalt paariks aastaks. selle nimel tuleb pingutada.

Fear doesn't make me weak anymore, it motivates me.

PS. pagana külm on, ööseks lubati miskit, mis tundub nagu -17C, tuleb Siberist ja Venemaalt, tuulega. Äkk. See tuul lõikab kontidest kah läbi.

PPS. mõistujutu tõlge: tänane õhtu möödus selle tähe all, et tüdrukud vaatasid seebikaid ja arutasid tööasju - seebid ja saatus. mhmmh, kokkasin kah.