Fototund 3 :)

Eilne fototund oli läbimurre! Mul oleks nagu tiivad seljas, tuju on siiani täitsa laes! Ma olen nii tark ja objektiiv on nii laaa-heeee! Nagu näha, siis avardavad teadmised tõepoolest maailma ja avavad silmi - no kohe nii palju, nagu oleks uue kaamera saanud! Aga kõigest ikka järjekorras.

Esiteks said mu pildid (need, mis eelmiseks tunniks olid mõeldud, piltide asjus on pidevalt ajahäda - vaatame ikka eelmise korra pilte) hea vastuvõtu ja kiituse osaliseks - eriti see aknapeegeldustega pilt (näitasin seda teemas "autoportree" ). Ja mudapilt. ;)

Ja teiseks kogu see "tehniline pool"- ma saan sellest lõpuks ometi aru!!! Muidugi, lisaks neile kahele tunnile olen ka natuke raamatut lugenud. Ostsin umbes kuu aega tagasi selle - Brian Peterson's Understanding Photography, Field Guide, kuhu soovitan sisse vaadata. Isegi kui keelest aru ei saa, siis piltide juures on märgitud need "tehnilised näitajad", olemas on võrdlused - ja lõppeks hakkab teema klaaruma.

Igatahes. Kõik need A'd ja S'd, f'id ja murrud, mul on neist nüüd ülevaade! Just, süstemaatiline ülevaade... võimalikkustest, kombinatsioonidest (nende omavahelistest suhestumisest) ja konkreetsetest väärtustest. Jah, eriti see viimane on tähtis! Sest "teoreetiliselt" sain ma aru varemgi, et mida suurem ava, seda lühem peab olema ava lahtioleku aeg (sest seda rohkem valgust pääseb kujutise pinnale), ja et kui tahta pimedas pildistada, siis peab säriaeg ekstrapikk olema (ning selleks, et aparaat ei väriseks selle üüratu aja - näiteks kolme või kolmekümne sekundi jooksul, on vaja statiivi). Loogiline ju! Elementaarne. Aga. Ma ei teadnud, kui suur on "suur ava", või kui müstiliselt lühike võib olla säriaeg - et räägime palun numbritest; kogu skaala ulatuses, mitte ei jahu ümber nurga, et no pane aga nupp Mi peale (manual - kõik näitajad on võimalik endal seadistada) ja hakka proovima. No mida ma proovin, kui mul pole isegi ülevaadet kõikidest settingutest. Et on olemas ISO (valgustundlikkus), WB (valge balanss), fookus (miskid AF/MF-asjad, millest ma pole veel aru saanud), välgu kompensatsioon, exposure compensation (ei tea, kuidas seda oleks korrektne tõlkida), ja siis need "kolm suurt": ava, säriaeg, fookuskaugus.

Nüüd siis tean, et (traditsiooniliselt) varieerub ava/apertuuri suurus suurest väikseks niimoodi:

1,4 -- 2 -- 2,8 -- 4 -- 5,6 -- 8 -- 11 -- 16 -- 22 -- 32 -- 44.

Jah, need on fikseeritud numbrid, need tuleb meelde jätta. :)

NB! Tegu on murruga, seega näiteks 2 on tegelikult 1/2, ja 16 on tegelikult 1/16. St. mida "suurem" number, seda suurem on musta/kaetud ala suurus objektiivis (ja väiksem avatud ala). Ning kui räägitakse suurest avast, siis peetakse silmas reeglina esimest nelja, kui aga väikesest avast, siis viimast nelja. 5,6 on "keskmine", n.ö kõige tavalisem.

Kõige tähtsam asi, mida avaga mängides muuta saab, on teravussügavus! Ja see on pildi õnnestumise seisukohalt üks kõige olulisemaid asju. See on ka neid asju, millest ma küll teadsin, aga mida ma kuidagi sättida ei osanud. Ja selle all ei mõtle ma, et ma ei teadnud, et näiteks 32 on tore number, ja et ma seda tahan, vaid olgem ausad - ma ei teadnud, millist nuppu vajutada, et seda saada! Kasutusjuhendist ei olnud siinkohal abi - see, et seda numbrit märgitakse ka kujul f32, ei ole just märkimisväärselt kasutuskõlbulik.

Teiseks. Need millimeetrid, mis iga objektiivi peal on, need näitavad fookuskaugust. Milleks see hea on? Reaalselt väljendub see objektiivi kasutusalas, näiteks niimoodi:

• 10-20mm - "kalasilm" (moonutatud perspektiiv, kõik on ümar)
• 18mm on lainurk (minu lemmik, aga jällegi - ma ei teadnud, mis on lainurga numbriline väärtus)
• 28-70mm on sobilik reisipiltideks
• 85mm on parim portree jaoks
• 200mm (ja rohkem) on teleobjektiiv, mida on vaja näiteks lindude, loomade, spordivõistluste ja rahvasummas inimeste pildistamiseks
• makrofotode jaoks on olemas eraldi.. ee.. ketas. :)

Kolmas asi, mille põhimõtet ma teadsin, kuid kasutada ei osanud, on säriaeg. Skaala algab umbes 1/2000 sekundiga(!). Samm selline, et number tuleb muudkui aga pooleks jagada: 1/2000, 1/1000, 1/500, 1/250, 1/125, 1/60, 1/30 (pool sekundit!), 1/15, 1/8.... kuni minutiteni välja. 1/8 sekundit peetakse juba pikaks säriajaks, sellega saab teha näiteks neid pilte, kus autotuledest on näha vaid valgusvoog.

Enamgi veel, lisaks selle teoreetilise baasi puudumisele ma isegi ei teadnud, kuidas oma aparaati seadistada. Just, kuidas seadistada aparaati nii, et tal siis oleks see suur ava või pikk säriaeg või mis iganes. Seni mängisin ainult ISO ja fookusega ning ootasin õiget valgust. Ja nii absurdselt kui see ka ei kõla, siis ma sain alles nüüd teada, mis mu oma aparaadi näitajad on. Ei saa salata, olin vahepeal juba üsna mures, et mu ava suurus ongi selline, nagu objektiivi peal kirjas -- 1 : 3,5 - 5,6. See on jube tagasihoidlik! Nii tagasihoidlik, et suurest teravussügavusest ära isegi unista. Ma olin kohe täitsa kurb. Juba mõtlesin, et miks ma nii kehva objektiiviga leppisin, miks ma selle üldse ostsin, miks selliseid üldse tehakse... jms masendavaid mõtteid. Aga, aga, aga!!!! Eile sain teada, et see ulatub 3,5st kuni --- 36ni!!! Täitsa ise sain teada! Ja ärge nüüd öelge, et ei maksa osta kodutehnikat, mis on targem kui sa ise, või et ära näpi asju, kui mõistus neile peale ei hakka. Hakkas ju, lihtsalt juhend on mõeldud ... meestele. Nali!

Niisiis, minu kullakallis supertruper kaamera võimaldab

• fookuskaugus: 18-55mm. Ehk et lainurgast keskmiste reisi-/maastikupiltideni. Nojaa, tulevikus võiks ju olla miski, mis küüniks sinna 200 kanti.
• ava: 3,5 - 36. Mmm, ilussss, sügav! Lihtsalt sellist pilti ei saa väga teha, et esiplaanil on üks väga terav õunapuuõis, ja taustaks "valge vaht", ikka natuke jääb õisi näha (selle 100% õnnestumiseks peaks olema see f1,4 või f2).
• säri: 1/4000 sek - 30 min. Päris kärme, mis!? Teiseks ei uskunud ma seda maksimumaega nähes oma silmi, aga nii ta oli - 30''.

Ja tänase päeva pärl on see, et mulle saabusid 2 raamatut: Terence Conrani Arukalt kujundatud eluruumid, ja - arvake, arvake!!! - John Garretti ja Graeme Harrise Täielik fotograafiakursus! Niiiiiiiiiiiiii hea kingitus, et ma isegi ei oska valida, kumb neist mulle rohkem meeldib. Aitäh!!! Ahjah, ja Eesti šokolaad kiideti ka heaks. :oD

PS. 3 päeva puhkuse alguseni, 5 päeva väljalennuni, Punta Canas +30C