Tehnikasajand

Ostsin veebikaamera ja välise kõvaketta.

Närvesööv üritus see puhkuse bronnimine, siiani pole mitte midagi kindlat. Esiteks seepärast, et netibroneeringusüsteem andis otsad, ja teiseks sellepärast, et plaanides hakkas tekkima väike muutus (no et võibolla ei peagi üksi minema). Ehk klaarub homseks. Niisiis - hoidke pöidlaid! Ja varbaid kah, kui saab. Taaaa-haaaan ääää-raaa!

PS. Uni läks ära hommikul kell kaheksa, see oli paras aeg alustada põrandapesuga.

Kommentaarid

elfriide tramm ütles …
veebikaamera on aus ja hea. kontrollitud :)

patbomm????? wtf :)))
7. veebruar 2010, kell 21:01
Kairi Kaarlaid ütles …
Vaesed naabrid, ma mõtlen kui meil korteris oleks ülemine naaber pühapäeval kell 8 hakanud põrandaid pesema :-)))

Aga vahel on üksi ka hea. Aga kellegagi koos on ka vahel hea. Mulle meeldib üksi, sest siis ma tunnetan palju rohkem, aga kui koos, siis sellisega, kellega saab ennast koos ka omaette tunda. Ja sellisega, kellega saab jagada, sest ta saab aru. Aga sellisega, kes viriseb ja kellel on pidevalt pretensioonid ei viitsi. Ei viitsi muidu ka, mitte ainult reisil. Aga reisid on väga vajalikud. Kui muud ei saa, siis lähedalegi. Et saaks ennast tuulutada ja et see koht, kus ma kogu aeg olen saaks must puhata ja ka tuulduda.
7. veebruar 2010, kell 21:24
mrt ütles …
Nu ma hakkasin kell pool üheksa! :) Ja ma aint nii tasakesi.. mitte plekkämbri ja suure kolinaga, jessas!

Jahh, just!
7. veebruar 2010, kell 21:26
elfriide tramm ütles …
mhmm! mulle meeldib ka tunnetada. ja mulle tundub, et reisides kuidagi tunnetad iseennast ka rohkem ja oled endast teadlik. noh.. üks asi on see, et aistingud, sealh keha- ja meeleaistingud on uued. ja see paratamatult paneb iseennast tunnetama.. aga teine asi on kuidagi nagu.. ma ei oskagi öelda. ma kujutan ette, et koeral on umbes sarnane tunne uues kohas, kus ta kõike tasakesi nuusutab ja uurib ja.. et ta pole küll pinges, kuid siiski kuidagi hoopis rohkem teadlik kõigest enda ümber ja selle kaudu ka enda sees..
7. veebruar 2010, kell 21:30
MUHEDIK ütles …
issus?! Ma ei viitsi isegi õhtul põrandat pesta:)
Aga üksi reisil olles on mul küll pähe tulnud, et ütleks kellelegi, et vaata, milline taevas...
8. veebruar 2010, kell 08:25
Kairi Kaarlaid ütles …
Ma käisin hiljuti üksi Viinis ja seal oleks tahtnud tänaval hüüda,et vaata, vaata, kallis, seal on see kohvik, kus me eelmine kord istusime!
11. veebruar 2010, kell 10:58
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave