Fototund 5

Jajah, juba viies tund; neljas oli eelmisel laupäeval turul. :)

Niisiis täna vaatasime pilte ja arutasime asju. Igavesti lahe oli! Ennekõike just see, et näed, kui erinevalt inimesed samu ülesandeid lahendavad; kui erinevalt inimesed maailma näevad, ja seda üles pildistavad.

Järgmine kord on ööfotode tegemine, õues. :) Ülejärgmine kord teeme stuudios portreesid. Ja üle-ülejärgmine kord on lõpupresentatsioon. Selleks pidime täna valima "oma teema", ning viimasel korral tuleb sel teemal esitada seeria fotosid. Paspartuudes ja puha. Teemasid valiti seinast seina: pilved, meri ja rand, lasteportreed, peegeldused, lihavõtted, mets, pikad varjud, puud, ekstravagantsed inimesed.

See seeriate tegemine hakkas mulle eelmisel korral turul käies väga meeldima, kuigi õppida on veel nii palju. Ega asi pole siis ju selles, et klõpsutame aga posu millegi poolest sarnaseid pilte ja paneme ritta. Kontseptsioon peab olema! Vähemalt minu jaoks. ;o) Näiteks oli meil ülesanne pildistada turuümbruse maju nii, nagu avaldataks see seeria arhitektuuriajakirjas. Lahe ülesanne, onju?! Aga kuidas sa neid maju pildistad nii, et see avaldamiskõlbulik oleks? Üks on varjus ja teine kole, kolmanda ees on prügiauto... Ja mis oleks see, mis teeks need konkreetsed klõpsud eriliseks, mis oleks see, mis annaks selle avaldamiseväärilise "miski", kuidas teha need pildid huvipakkuvaks, tervikseeriana vaadatavaks? Mhmh, kontseptsioon, lugu. Miski mõte, mis läbi kumab, et miks need pildid üleüldse üles võetud said. Ma arvan ka, et vajalik on läbiv sarnane joon, kuid ometigi peab iga pilt ka piisavalt erinev ja põnev olema. No ja siis võiks olla näiteks üks üldistav ja ülevaatlik suurplaan, siis mingeid (sarnases formaadis) detaile, lõpuks ehk midagi täitsa ootamatut. Näiteks.

Novat, aga need mõtted tulid mul täna, kui otsisin printimiseks ja näitamiseks sobivaid pilte. Mida pole, seda pole. Poolik oli, ja esitluseks kokku panna polnud suurt midagi. Aga õppisin sellest palju.