Viimaks ühel pool

Niih, testid tehtud - 95%, 100%, 80%, 85%, 100%, 80%. Arvestades, et mõned neist materjalidest said vaid osaliselt läbi töötatud, siis... pole paha. Kuuldavasti pidid küll tudengid eriti leidlikud olema a la "parim tulemus vähima vaevaga"; a nagu näha, siis mulle jõudis see mõtteviis alles nüüd pärale. Koolis sai ikka märksa rohkem vaeva nähtud.... vähemalt mõne asjaga... Või pigem sai igasugu asjade pärast rohkem põdeda. Mnjah, eks oligi aeg suureks kasvada. :) Ohh kooliaeg, oh kooliaeg. Aga tegelikult oli asjalik koolitus - merendusõigusest, kindlustusest, kaubandusest... Kui oma öökapijutuka läbi saan, siis võtan selle lektüüri uuesti ette. Unistada ju võib.


Ahjahh, muust elust ka.
ILM: Soe on! Ja kirsid õitsevad, või mingid mandlipuud - ühed on tumeroosad, teised lumivalged! Fotokat pole tööle kaasa võtnud, sest hommikuti ähvardab vihma sadada, aga see kaob hiljemalt tööle jõudmise ajaks ära. No nii, et enamuse päevast meie maja automaatkardinaandur (või mis ta ongi?) leiab, et vaja rulood ette lasta. :(

Täna käisin massaažis = :o) Sest vaja on = :o(

Homme tahaks midagi lahedat teha. No kas Antwerpi minna või randa jalutama või Delfti või midagi või kuhugi. Ehk et kevad käes ja hing läheb rahutuks; nõnda siis on plaanis eelmisest aastast eeskuju võtta ja nädalavahetused avastusretkedele pühendada. No umbes sedamoodi:

“Mis edasi saab?”“Me läheme kõik ekspeditsioonile,” vastas Christopher Robin püsti tõustes ja end puhtaks rapsides.
“Espitsjoonile?” päris Puhh innukalt. “Ei mäleta, et oleksin kunagi millegi seesuguse peal olnud. Kus see espitsjoon siis õige on, mille peale me läheme?”
“Ekspeditsioonile, sa vana rumal Karu. Selles on “eks”.”
“Oo!” hüüatas Puhh. “Jah, ma tean küll.”
Tegelikult ta muidugi ei teadnud.
“Me läheme Põhjapoolust avastama.”
“Oo!” hüüatas Puhh jälle. “Ja mis asi see Põhjapoolus on?” küsis ta.
“Ah, on lihtsalt üks niisugune asi, mida võib avastada,” vastas Christopher Robin mokaotsast, sest ta ei teadnud ise kah päris täpselt.
“Ahah. Selge, selge,” lausus Puhh. “Aga kas karudest kah avastamisel kasu on?”
“Muidugi et on. Ja Jänesest ja Kängust ja… teist kõigist. See on ju ekspeditsioon. Seda see ekspeditsioon just tähendabki. Kõik lähevad pikas reas üksteise järel. Sa ole hea ja ütle kõigile teistele ka, et nad ennast valmis seaksid. Mina uurin siin senikaua, kas mu püss on korras. Ja me peame kõik provianti kah kaasa võtma.”
“Mis asja?”
“Söögiasjandust.”
“Oo!” hüüatas Puhh õnnelikult. “Aga mina arvasin, et sa ütlesid provianti. Ma lähen kohe ja teatan neile.” Ja juba ta tatsaski minema.


Või siis natuke teistmoodi, eks seda siis näha ole. :)