Viimane fototund

Ja oligi käes aeg lõputööd esitada - oli natuke kurb, aga veelgi rohkem lahe. Sest jubelahedaid töid esitati! Kohe selliseid, et... oeh! Erasmuse sild peegeldumas veepokaalis (tagurpidi), 4 pilti kirsiõitest mustal taustal, lasteportreed, laevad öösel täistuledes... Ahh!

Aga siin on siis minu töö, midagi, mille Hollandist kaasa võtan - mälestus ühest kevadpäevast rannas.



ehk
 
No ja... kommentaarid olid väga head. Eriti liigutas kõrvu (ja mitte ainult) juhendaja ütlus, et peaksin fotograafiaga kindlasti edasi tegelema.

Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
Peaksid küll:) Sul pole mitte ainult kätt ja silma, vaid ka seda miskit, mida ei saa õppida ega omandada, see säärane kaasasündinud peendetaili ja emotsiooni vms märkamine ja tajumine. Koledas omapära ja ilu leidmine. Ja noh, kõike ei saa sõnadesse panna.
27. aprill 2010, kell 07:55
elfriide tramm ütles …
minu meelest ka!
selle asja nimi, millest muhedik räägib, on minu keeles tunnetus ;)
27. aprill 2010, kell 09:30
MUHEDIK ütles …
Ja minu valget tunnetust tumedal taustal ei kiida kohe keegi:(

Ja see millest räägin, on pisut enam kui tunnetus:)
27. aprill 2010, kell 11:17
MUHEDIK ütles …
Ja minu valget tunnetust tumedal taustal ei kiida keegi:(

See millest räägin, on pisut enam kui tunnetus:)
27. aprill 2010, kell 11:18
elfriide tramm ütles …
MINU keeles on see tunnetus :)

a mille eesi sind ei kiideta?

gratie :)
27. aprill 2010, kell 21:22
MUHEDIK ütles …
BP ei vaatagi mu uut ilusat bergeeniat ja seda sinist hüatsinti. Vähemasti ei ütelda miskit ilusad:(
28. aprill 2010, kell 07:52
elfriide tramm ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
28. aprill 2010, kell 09:43
mrt ütles …
a kõike ei saagi sõnadesse panna ju. eriti ku imetlusest keeletu ollakse.


aga ikke kiidan, ilusss ju. :)
kuigi need bergeeniad ja muud pillergoonid... ma ei saa neist aru lihtsalt. rumal veel.
28. aprill 2010, kell 15:09
elfriide tramm ütles …
pillergoon!
haa!
:)

noningu - no nigu pujäng :)
28. aprill 2010, kell 21:46
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave