Ah, aga ma tegin nii ilusaid pilte!
Käsisin siis viimaks Trompenburgi Arboretumis. See.. on nagu tükike oaasi keset kuubiklinna. Vaiksed vulisevad ojakesed, liblikad ja kuldkalad, mitmed varjulised metsarajad, aiasopid ja avanevad vaated... päikselised parditiigid koos pardipoegadega, kes kogunisti nii julged olid, et tulid peaaegu et tennisepaelu nokkima. Ja need puud! Ja see valgus ja need varjud... Pilte sai ikka südamest tehtud, poolteist kaarti sai täis. :D
Kommentaarid
Aga jah, plaanis oli ta juba ammu, aga kuidagi ei jõudnud tegudeni. Siiski pean ütlema, et erinevalt paljudest muudest.. oli täna täiesti vaimustav ilm seal olekuks. Võrratu päev!