Hommik, lennujaamas

Ahh, see on ikka tore, kui lennujaamas on internet - saab hommikuse kohvi kõrvale paar sõna juttu ka rääkida. Kuigi selle viimasega on lood vähe niruvõitu - ma nimelt pole väga hommikujutu inimene... Sellegipoolest jooksevad sõrmed kuidagi omasoodu; mine võta siis kinni, äkki olen hoopis hommikukirja inimene.

Mis siis vahepeal sündinud on? Selja taga on ligi 12 tundi kestnud reis Kesk-Euroopast Lõuna-Eestisse, mis algas hommikul kell 4 rongi peale joostes (kohver + trepid + lõõtsutavana rongis maandumine). See spurt ja hilisem hilisem loksumine Taisto bussis (väga sõbralik ja vastutulelik bussijuht oli, muide!) - vahemaandumisest Kopenhaagenis rääkimata - päädis nädalavahetus " lämmatavates Lõunaosariikides". Sai äikest, sai päikest, sai ujuda!!! Ja pampleid, ja üldse palju toredat veel, mispeale pean tõdema, et ikka hea on kodus olla. Ja ema tehtud toit on ikka üle kõige!

Siis olin 2 päeva Talna lähiste "puhkekodus". Mullivann ja metsaõhk - kosutas küll. :) No ja siis olin 3 päeva Talna kontris tööl, ööbisin hotellis. Naljakas, aga tõsi.
Üleeile sain võtmed kätte oma järgmisesse peatuspaika, kuhu maandun oktoobrist. Arrrrrmas! Ja peaaegu südalinnas. Ja eile käisin Arvo Pärdi kontserdil

Oih, aku tühjeneb... juhe (loe: toitekaabel, ma tean ikka neid õiged sõnu ka) ei mahtund kotti ju.



Ja täna lendan Londonisse igiintensiivse programmiga treeningnädalalõppu veetma. Wish me luck!

PS. Pgn, tegelt panin arvuti tööle selleks, et natuke tööd teha.. aga nüüd jääb see ära.

Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
Soovime jah õnne ja edu! Ja Sul on neid häid külgi ju paganama palju, näita nad ikka kõik ette:)
19. august 2010, kell 15:21
Hei, mutid, ainult 4 kilo! ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
19. august 2010, kell 19:54
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave