Lahkumismeeleolud vol 2

Järgmiseks nädalaks on Tallinnas juba üks korterivaatamine kokku lepitud.

Täna sai kolimisfirma ja -kulude asjus kokku lepitud, lähiaajal peaks kastid koju toodama.

Eile käisime eile Kseniaga tööstressi maha laadimas, st jõlkusime fotokatega poole ööni rannas. Scheveningen ja Haag... Minu jaoks oli see nüüd vist viimast korda. Aga stressist sai lahti, tegime pilte ja nalja sai ka. Kuigi see, et me keset ööd pisut kaotsi läksime - või õigemini lihtsalt megasuure ringiga linnast välja ekslesime, oli sutsu liiast. Nüüd päev otsa hullväsimus peal. See, et kuulsat justiitspaleed nägime (oleme korra juba sama teed mööda seigelnud), ei leevenda kurnatust. Koju jõudsin peale südaööd….

PS. Pildid on kah üleval. :)


Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
Kui tahta ja sõpru maha jääb, pole miski asi viimast korda. Alati on võimalus külla minna, alati on võimalus veelkord käia...
10. august 2010, kell 17:53
mrt ütles …
Kuigi võimali, siis ikkagi.. see pole see pole see ju enam.
10. august 2010, kell 17:56
elfriide tramm ütles …
jap
ma just paar päeva tagasi mõtlesin, et ei ole vaja minevikku taga nutta... vaid olla olevikus.. ja alati on midagi ees. lausunglikud sõnad... ent pole seda siiski, kui seda sisemiselt mõista..
10. august 2010, kell 18:26
elfriide tramm ütles …
dootray -do tray :)
10. august 2010, kell 18:28
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave