Motivatsioon vajus talveunne

Pole üldse tuju tööd teha. Arenguvestlus sai peetud, tšekid esitatud ja nüüd lorutaks niisama. Kuniks koju kotile saab.

Ahjah, meelde tuli, kuhumaani kenijaalsus küündida võib! Parandasin Barcelonas loksuma-kolksuma hakanud kontsaplekki nõnnaviisi, et "liimisin" ta nätsuga kontsa külge tagasi. Mis sa hädaga ikka teed, muud vahendit polnd parasjagu võtta.

Midagi juhtus ilusat-head ka, aga praegu ei tule meelde.

Kommentaarid

Kairi Kaarlaid ütles …
Sama siin, ainult selle vahega, et ma olen kodus ja peaaegu koti peal. Energiatase on täitsa miinuses. Kusjuures Marss läks Kaljukitse, aga tolku pole sest midagi. Isegi magada ei viitsi.
20. detsember 2010, kell 16:32
MUHEDIK ütles …
Ma arvan, et Su motivatsioon peaks päris laes olema. Kui täna lugesin kui palju inimesi ööbib lennujaamades, siis vedas Sul ikka hullupööra, et kohale jõudsid.
Ja üleüldse, paari päeva pärast hakkab päike uut tiiru ja hoopis kõrgemalt tegema- päev läheb muudkui pikemaks ja varsti on jaanipäev käes:)
20. detsember 2010, kell 19:37
mrt ütles …
mhmh.. nõus kõigega. *kobib kotile, aigutab ja noogutab - ma luban, et kui see päike kõrgemalt käima hakkab, siis ma kunagi ärkan üles ka. :)
20. detsember 2010, kell 22:00
elfriide tramm ütles …
no kui aromaatne koffitass ninast umbes 30 cm kaugusele pealetuult panna, küll siis varsti ärkad ka :P
21. detsember 2010, kell 14:03
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave