Talv palmide all. Ehk tööreis Barcelonasse. Ja minu ema sünnipäev!


Kas teate, et neil on siin muru!!!! Ja puud on rohelised. Ja palmid on kaaaa. Aga esimene mõte, kui lennujaama saginast välja sain, et.. OMG, kui ilusad mehed siin on!

Ja linn on nii suur, suurejooneline – siin on maju, mille fassaadid on nikerdustega rõdusid täis pikitud, siin on 4-realised tänavad, rollerid, koerad, kirikud mägede otsas, sillad, fuajeedes ehitud kuused. Ah!!! Ja igasugu inimesi.. kes kimab jalgrattaga, kes teeb shortside väel tervisejooksu, kes on ninani salli mähkunud ja loeb kohvikus paksu raamatut... ja üks vanaldane vahvalt väärikas onu peab tapase-baari. Ta ei rääkinud minuga sõnagi inglise keelt, aga me saime teineteisest ideaalilähedaselt aru – kui küsid mucho bene söögipoolist, siis ta küsib, et kas pollo või see-teine-asi. Võtsin pollo a la ... Ja oli tõest hea amps – väikse panni peal hästi pehmeks ja mahlaseks hautatud kanatükid mingis.. mitte liigtomatises tomatikastmes. Selline.. lihtne, ehk koguni talupoeglik eine. Muy bien igastahes! Kõrvale kallas onu mulle klaasi vinho tintot, ja grazias’e peale tuli tegi ta mu lahkudes ka ukse lahti. Aga selge oli ka see, et kell 7 ei söö keegi õhtust... ainult mõni näljas välismaalane, kes isegi söögipalvet ei mõista lugeda. Alles siis, kui kella poole 10 paiku ära eksid, näed seda, kuidas kohalikud kogunevad laudade ümber, ja tunned, kuidas õnnis rahu tasapisi sellesse temperamentsesse linna valgub. Ning koged kergeks üllatuseks, et kodutee leiab ka võõrkeeles seletatuna üles. Huhh, milline kergendus oli tagasi „koju“ jõuda. See selle nädala pesa.... jeerum!!!!!!! Mul on mullivann, ja loodukivist seinad, nahkpäitsiga suuuur voodi, vaade õuesolevale basseinile ja seina peal hieroglüüfidega suur puidust paneel. Diivan, laud ja söögilaud, kapp, millel on liikumisanduriga valgusti... Natuke liiga imposantne, aga.. niisugust hotellituba olen siiani vaid pildi pealt näinud.

PS. Kuna eelmine öö jäi väga lühikeseks, siis kobin nüüd oma uhkes voodis teki alla unesid vaatama. Eile ju ei saanud - sest üritasin õhtul kangekaelselt taksot tellida. See võttis planeeritust aga kordades rohkem aega... umbes 10 firmat ütlesid, et nemad kell 5 ei sõida, ja umbes 3 ütlesid, et nad on sel ajal väga hõivatud, aga proovigu ma ikkagi, et neil on elav järjekord. Loomulikult ei tulnud selle kammajaa peale und ka. Ning loomulikult tuli siis mu äreveuses liigvara tehtud kõne peale takso 10 minutiga kohale... Juba kell 5 keerasin end ootesaalis ühte munatooli kerra ja tukkusin tunnikese. Väljalend hilines 20 minutit, vahemaandumine loomulikult ka, mistap jätkulennu väravasse minekuks jäi aega kümmekond minutit... ja siis selgus, et mu lennuk väljub teisest väravast.... Selleks ajaks kui ma väravasse jõudsin, olin kaltsmärg. Kampsun ikkagi, ja talvesaapad, ja pükste all paksud sukkpüksid.. isegi -4kraadine München oli selle varustuse jaoks liiga palav. :D Ja otse loomulikult hilines ka see lend! :D :D
 
Siiski. Lõpp hea, kõik hea. Uni tuleb magus.

Kommentaarid

Epp ütles …
ooo, neiu teie eest hoolitsetakse vaga hasti seaal soojal maal.
Tore!!!
ja jah, mis neist 'hulludest valismaalastest'muud oodata kui kella seitsmest ohtusoomat ja ei mingit othupalve lugemist (LOL)
Kyll sa kirjtad ikka hasti!

Naudi, ja kalli ja peatseni Eestis!

Epp
elfriide tramm ütles …
hästi kirjutad jah :)

palmid??! ma ei usu, et sellised asjad olemas on!
MUHEDIK ütles …
Aitäh, ja kirjapandut oli jube hea lugeda. A sa võta mõni ilus mees siia talle lume näitamiseks kaasa:D

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Loomadest, lootusrikkalt