Jessas, jälle

pakin
lendan
paanitsen

"Rahu, ainult rahu," ütles Karlsson.

Ma muidugi võiks seda kuulda võtta, aga... temal oli propeller omast käest võtta! Polnd mingit probleemi, et kuidas on koffert läbi lume vedada või kas ikka jõuab õigeks ajaks lennujaama.

Sellegipoolest, ees ootav Belgia on kogu seda tüütust igati väärt! :)

Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
harjund asi ju, umbes nagu hambapesu:)


Blogger ütleb küll, et pritsi
18. jaanuar 2012, kell 20:58
Kairi Kaarlaid ütles …
Anna endast siis ikka märku, kus oled ja kuidas läheb!
19. jaanuar 2012, kell 10:39
mrt ütles …
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
19. jaanuar 2012, kell 10:40
mrt ütles …
:D Peaaegu jah. Aga mida aeg edasi, seda tüütumaks pakkimine ja kohvri vedamine läheb (eriti läbi lumehangede), ei mudu pole häda kedagi.

Ok, ikka annan teada. :)
19. jaanuar 2012, kell 10:41
MUHEDIK ütles …
A korralda nii, et igas peatuspaigas on kohver ootamas, lendad kui linnuke:)


Blogger on ka vallatuks muutunud- refilipp
19. jaanuar 2012, kell 13:10
elfriide tramm ütles …
nojaa, aga mõtlend ise - kuhu paganama kohta sa selle propelleri endale installeeriks? pealegi jääb see ette nii magades kui ka kontoritoolis. ja üldse - külm ja märg oleks ju lennata ka, isegi vihmavarjuga :P. kujuta nüüd ennas ette propeller seljas belgiasse põrisemas :)))))
20. jaanuar 2012, kell 21:16
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave