Külm-külm

Ja temperatuur muudkui langeb ja langeb.. kukub nigu kivi. Tühjusesse. Ja vastu ei tule midagi. Põhja nohh! See meenutab kangesti seda olustikku, mis valitses raamatus „Pimeduse pahem käsi“ (Ursula Lee-Guin). Ma ei mäleta sellest talveplaneedist suurt muud, kui muljetavaldavalt loodud õhkkonda - lõputut külma hingust  Kummalisi inimesi. Intriige... Ja jäävälju.

Eile teipisin aknaid, täna aga kolimiskasti – meie kontor on viimaks renoveeritud ja me saame oma vanasse tuppa tagasi. Ahjah, nädal tagasi valmis saanud köök on igati vinge – 1 sein on magnet(?)värviga kaetud... millele saab ka kriitidega joonistada! Võrreldes esmaspäeva hommikuga, kui sein oli tühi, on areng olnud tohutu – kuldkalad, lammas, koer, kellest sai draakon, menüü, veebruari sünnipäevalapsed, lilla elevants, mängurong ja kogunisti abstraktne kunst. :)

PS. Kummaline nädal on olnud - Antwerpenist tagasi, 2 konverentskõnet peakontoriga, ülemuse huvi, jaburad tööd, kella poole 8ni kontoris tööd vihutud, komandeeringu kinnitamine (veebruar, London), veidrad unenäod. Ja päev on pikem - 16.37 oli taevas veel hall, mitte must!


Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
Külm:( ja Sul ees järjekordne hambapesu:D, loe pakkimine ja paanitsemine.
elfriide tramm ütles …
1. ursula le guin
2. tahvlivärv
3. :)
4. kll!
5. :)
mrt ütles …
Mhmhm, järjekordne hambapesu tõesti. Seekord siiski suts vähem paanitsemist - ei pea kõiki asju käsipagasisse mahutama. :)

1. Ahjah, õige!
2. Aga ta toimib magnetseinana ka!?!
3. jne :)

Populaarsed postitused sellest blogist

draft. poolik. aga nii ta jääbki. sest pildid lähevad picasawebi. kunagi.

London