Füsioteraapia nr 4 ja 5

Eelmisel nädalal ajasin füsioteraapia aja sassi, ning läksin lihtlabaselt nädal aega varem kohale. Õnneks leidus teisel arstil aeg mu jaoks, ja suurem seljavalu sai seljatatud. Peamiselt roideotsi tagasi oma pesadesse surudes, ja kaela ning rinnalihaseid manipuleerides. Rohkem ei mäleta.

Aga täna. Ohsamumeie!!! Kõik kõige valusamad tehnikad (tema enda sõnad) sai mu peal ära praktiseeritud:

• Kaela lahti venitamine ja murdmine, mis kulmineerus pika pingutuse peale 7. lüli lahti murdmisega.
• Pluss miskise vahepealsete (noh, et 4. v 5. vms) kaelalülide vahel olnud jonksu kaksas kah lahti.
• 6. kaelalüli paikasaamiseks tegi ta topeltnelsoni ja surus põlve läbi selgroo kopsudesse. Või nii vähemalt tundus.
• Rangluid (ja nende all olevaid sigavalusaid närve) pressis ta ka, aga ma ei küsinud, miks. Küünejäljed kaduvat kiiresti, täpp-verevalumitega läheb väheke aega.
• Lõpetuseks kakkus lahti roidestabiliseerijalihaste ümber olevat fastsiat, sest see olla sidekoestunud ja jäik. See käis sedaviisi, et ta põmst ühe käe ja kerega hoidis mind laua peal kinni ja teise käe näpud surus kogu keha raskuse jõul ribidesse. Või kuskile. Tulemuseks olla korralik sinikas, mille valu paari päeva jooksul taandub.

Ühesõnaga. Oleks igati aus, kui selle piinapingi lõpetuseks saaks 1-päevase haiguslehe, et koju minna ja taastuda. A, seda ta ütles ka, et tema juures käivad igasugu inimesed, aga ainult masohhistid tulevad tagasi. Ehk et, kuu aja pärast jälle.

Ja et keegi mu kriunumist valesti ei võtaks - ta on ikka supervõrratu ja väga-väga hea füsioterapeut!!!

PS. Aga tuju on niru. Loodetavasti madalrõhkkonnast tingitud.