Füsioteraapia 8
Taas hommikune pooletunnine sessioon kaelamanipulatsioone. Venitas, pressis, lõõgastas, kaksas, tiris, surus, sikutas, kräunutas. Aga parem sai!
Need va kaela esiosa lihased (sirutajalihas???) on väääga lühikesed ja pinges - neid pidi suruma ja lõõgastama, ja lülid olid jälle natuke viltu - neid pidi lahti murdma, ja kogu kupatus oli liiga ette kaldunud - seda pidi tahapoole pressima ja tirima. Lõpuks jäi ta isegi suht rahule. Ma muidugi kah. Esmakordselt on see tunne, et õlad pole ettepoole kumeras, vaid vabalt rinnakorvi peal, ja et kael on selgroo pikendus ning sirgub õlgade vahelt otse üles, mitte pole nigu ukselink seal selgroo küljes ettepoole kronksus.
Need va kaela esiosa lihased (sirutajalihas???) on väääga lühikesed ja pinges - neid pidi suruma ja lõõgastama, ja lülid olid jälle natuke viltu - neid pidi lahti murdma, ja kogu kupatus oli liiga ette kaldunud - seda pidi tahapoole pressima ja tirima. Lõpuks jäi ta isegi suht rahule. Ma muidugi kah. Esmakordselt on see tunne, et õlad pole ettepoole kumeras, vaid vabalt rinnakorvi peal, ja et kael on selgroo pikendus ning sirgub õlgade vahelt otse üles, mitte pole nigu ukselink seal selgroo küljes ettepoole kronksus.
Kommentaarid
a see on hea tunne jah, kui keha vabalt "hingama" hakkab :).
ja kui see vale asend on kord tekkinud pika pingutuse tulemusena, siis selle tagasi"painutuse" saamiseks õige asendi hoidmine on küll hädavajalik, kuid siiski tegelikult päris raske :). kogu see alignment (joondumine?) on nii kompleksne teema, et tekkinud nõiaringist väljatulek võtab aega ja pidevat teadlikkust. tarkust ka - ma ju algul asju õigeks tagasi pöörama hakates läksin sutsu liiga hoogu ja sain sellesama ülilühikeseks muutunud pinges kaela esiosa astriklihase rebendi :))))