Paplivatti on kõik maailm täis
Ehk et üks nädalavahetus juulis - paplivatt ja vahvlid, päike ja äike, kirbuturg ja jazz ja külalised, patsipunumine ja uudistelaotamine, lämbe, leebe ilm ja muretu elu, muremõtted hommikul ja kleidisaaga kulminatsioon pärastlõunaks. Ahjah, ja countdown algab nüüd: 31/1
Kõik see algas eile, kirbuturul käiguga. Ilus hommik oli - päikseline ja rahulik. Aga varane. Sai singileiba nositud ja kohvi joodud, kiitust kuuldud, kui kenaks ja valgeks see elamine siin on saanud. Ja siis koos kohvri ja sõbrannaga Pelgulinna/Kalamajja jalutatud mööda uniseid tänavaid, mis kangesti kodulinna Karlovat või Supilinna meenutasid. Kaubeldud sai, kasumit sai ka, ja päikest kuklale samuti. Selgus, et parimaks kliendiks osutub su oma kaaslane ja kolleegi tehtud vahvlid koos kohviga maitsevad imehead.
OK-OK, jätame selle ümbernurga jutu ja ütleme, et elus esimest korda sai (koos 3 kolleegiga) Telliskivi kirbuturul oma nodist lahti saamas käidud. Tulemus? T-särgid ja parhvümeeeeritud küünal läksid loosi, CD-d üldse mitte. Töökaaslased said bleiserid, ja kingi ei tahtnud keegi. Nalja sai kõvasti, ja jalad olid lõpuks 4-5 tunnisest seismisest üsna väsinud. Lõunatasime popis F-hoones, ja šokeerisime seltskonna ainsat meeshinge mu (vähe vanavõitu) uudisega - et nohhh, tahaks kaa siidrit, aga ei saa. Läks aega, mis ta läks, aga kohale jõudis. ;)
Siis jalutasime teisipidi tagasi koju (iga roju oma koju) ja pidasime kõik siestat (nagu hiljem välja tuli).
Siis. Plaanisime minna raekojaplatsi jazzufestivalile, aga jõudsime hoopis alustuseks minu diivanilaua taha teed jooma ja Antwerpeni küpsiseid sööma. Ja siis Puudlisse pärissööki sööma. Ja siis jälle koju tagasi. Ohh, oli ikka tore päev - palju värsket õhku ja veel rohkem positiivseid emotsioone.
Ja pühapäev möödus muremõtteid mõlgutades ja viimaks otsusele jõudes - saab see kleit, mis tellitud sai; ei hakka asju keeruliseks ajama, ehkki ma tean, et ma saaksin ka oma lemmikkleidi. Aga kaine mõistus ütleb, et kui ma edasi punnin seda ajada, siis seisan kuu aja pärast.. ma ei teagi - korseti ja kingade väel. Ehm, ei, aitäh!
Azoo, täna on jalgpall ja pasteediisu!?! :O
PS. Huvitav seik telefonipoes. 5 meetrit vinges pakendis internetijuhet maksab ligi 10€, aga kui küsisin odavamat (ja ütlesin, et ma lähen vaatan veel poodides ringi), siis ilmus sahtlist välja 10m juhet tavahinnaga 6€, mille sain kätte kliendihinnaga 2.90€. Moraal? No et kui ei taha rämpsu ja maailma reostamise eest topelt maksta (st algul pakendi ja pärast prügiveo eest), siis... On variant minema jalutada. Või siis võtke õppust ja hakake pakendeid tootma - kasum peaks hea olema. :P
Kõik see algas eile, kirbuturul käiguga. Ilus hommik oli - päikseline ja rahulik. Aga varane. Sai singileiba nositud ja kohvi joodud, kiitust kuuldud, kui kenaks ja valgeks see elamine siin on saanud. Ja siis koos kohvri ja sõbrannaga Pelgulinna/Kalamajja jalutatud mööda uniseid tänavaid, mis kangesti kodulinna Karlovat või Supilinna meenutasid. Kaubeldud sai, kasumit sai ka, ja päikest kuklale samuti. Selgus, et parimaks kliendiks osutub su oma kaaslane ja kolleegi tehtud vahvlid koos kohviga maitsevad imehead.
OK-OK, jätame selle ümbernurga jutu ja ütleme, et elus esimest korda sai (koos 3 kolleegiga) Telliskivi kirbuturul oma nodist lahti saamas käidud. Tulemus? T-särgid ja parhvümeeeeritud küünal läksid loosi, CD-d üldse mitte. Töökaaslased said bleiserid, ja kingi ei tahtnud keegi. Nalja sai kõvasti, ja jalad olid lõpuks 4-5 tunnisest seismisest üsna väsinud. Lõunatasime popis F-hoones, ja šokeerisime seltskonna ainsat meeshinge mu (vähe vanavõitu) uudisega - et nohhh, tahaks kaa siidrit, aga ei saa. Läks aega, mis ta läks, aga kohale jõudis. ;)
Siis jalutasime teisipidi tagasi koju (iga roju oma koju) ja pidasime kõik siestat (nagu hiljem välja tuli).
Siis. Plaanisime minna raekojaplatsi jazzufestivalile, aga jõudsime hoopis alustuseks minu diivanilaua taha teed jooma ja Antwerpeni küpsiseid sööma. Ja siis Puudlisse pärissööki sööma. Ja siis jälle koju tagasi. Ohh, oli ikka tore päev - palju värsket õhku ja veel rohkem positiivseid emotsioone.
Ja pühapäev möödus muremõtteid mõlgutades ja viimaks otsusele jõudes - saab see kleit, mis tellitud sai; ei hakka asju keeruliseks ajama, ehkki ma tean, et ma saaksin ka oma lemmikkleidi. Aga kaine mõistus ütleb, et kui ma edasi punnin seda ajada, siis seisan kuu aja pärast.. ma ei teagi - korseti ja kingade väel. Ehm, ei, aitäh!
Azoo, täna on jalgpall ja pasteediisu!?! :O
PS. Huvitav seik telefonipoes. 5 meetrit vinges pakendis internetijuhet maksab ligi 10€, aga kui küsisin odavamat (ja ütlesin, et ma lähen vaatan veel poodides ringi), siis ilmus sahtlist välja 10m juhet tavahinnaga 6€, mille sain kätte kliendihinnaga 2.90€. Moraal? No et kui ei taha rämpsu ja maailma reostamise eest topelt maksta (st algul pakendi ja pärast prügiveo eest), siis... On variant minema jalutada. Või siis võtke õppust ja hakake pakendeid tootma - kasum peaks hea olema. :P
Kommentaarid
aga pakendi-, prügi- ja ravimitööstus on kahjuks jah kõige väga kasulikud..