Ja tuligi uus aasta!
Olime 23. detsembrini kodus - harjusime teineteisega, üritasime päevakavast aru saada ja mõista, mida üks või teine hääl tähendab. Külalisi käis vaid paar, neistki vaid üks oli tegelikult külaline ;) , aga läbi astus ka perearst, kes käis titat vaatamas; ja korteriomanik, kes tuli torumehega (???) meie põrandakütte anomaaliatest sotti saama. Ausalt, ei saanud - põrand kütab end jätkuvalt üsna sedamoodi, nagu ta ise tahab, kord on soe esikus, teinekord jälle magamistoas, elutoas on valdavalt põrgupalavus ja vannituba on nagu saun.
Aga siis tulid jõulud. Ja aastavahetus. Lahkusime linnast pühapäeval, mõttega hiljemalt teisipaeval tagasi tulla, aga läks teisiti. Olime ootamatult kaua kehva ilma ja teeolude tõttu väga õdusas lõksus - maal kallite keskel. Ehk et veetsime üle 2 nädala linnast ära, vanavanemate juures, kus vanaisa komandeeriti oma voodist teisele korrusele, nõnda, et magamistoas tudisid hoopiski 3 põlvkonna naesed. PS. No ja poputati meid ikka korralikult. :)
Perekonnakroonika:
Aga 7. jaanuari kojusõit võttis aega 5 ja pool tundi, sest und ei tulnud, aga nälg küll. Tartus 2 korda, ja siis veel Laeval ja Käreveres ja Adaveres ja Mäol ja... No ja kuna nii palju sai söödud, siis daddys little favourite girl käis mitu korda ka esiistmel mähkmevahetuses. Ja kuigi võib tunduda, et see sõit oli üks kadalipp, siis tegelikult mitte eriti; vähemalt mitte tagaistmerahvale. Kojujõudmise shokk oli märksa suurem - meie 5-nädalane lapsuke on eile õhtust siiani, st terve päev otsa tuntavas segaduses olnud ning jändab kohanemisega. Ei ole kerge mõista, mis toimub.
Aga siis tulid jõulud. Ja aastavahetus. Lahkusime linnast pühapäeval, mõttega hiljemalt teisipaeval tagasi tulla, aga läks teisiti. Olime ootamatult kaua kehva ilma ja teeolude tõttu väga õdusas lõksus - maal kallite keskel. Ehk et veetsime üle 2 nädala linnast ära, vanavanemate juures, kus vanaisa komandeeriti oma voodist teisele korrusele, nõnda, et magamistoas tudisid hoopiski 3 põlvkonna naesed. PS. No ja poputati meid ikka korralikult. :)
Perekonnakroonika:
- 25. detsember - esimesed ärkveloldud aja naeratused, mis on rohkem kui vaid põgusad virvendused emmas-kummas suunurgas.
- 1. jaanuar, 4. nädalat vana - esimene äratundmist tähistav naeratus - teadlik, suur ja vastupandamatult armas.
Aga 7. jaanuari kojusõit võttis aega 5 ja pool tundi, sest und ei tulnud, aga nälg küll. Tartus 2 korda, ja siis veel Laeval ja Käreveres ja Adaveres ja Mäol ja... No ja kuna nii palju sai söödud, siis daddys little favourite girl käis mitu korda ka esiistmel mähkmevahetuses. Ja kuigi võib tunduda, et see sõit oli üks kadalipp, siis tegelikult mitte eriti; vähemalt mitte tagaistmerahvale. Kojujõudmise shokk oli märksa suurem - meie 5-nädalane lapsuke on eile õhtust siiani, st terve päev otsa tuntavas segaduses olnud ning jändab kohanemisega. Ei ole kerge mõista, mis toimub.
Kommentaarid
Aga oli ju veel ka üks väga oluline 1.sünnipäev- isa shokolaadikoogi ja shampusega