Ei saa mitte vaiki olla
Huvitavad unenäod olid täna öösel. Kõigepealt nägin, et pidasin korraliku lahingu oma kollegi J-ga maha. Aga see polnud üldse motte emotsionaalne või rööpast väljalööv, vaid lihtsalt nagu millegi vajaliku ärategemine. Et aitab küll diplomaatiast ja viisakusest, vahel tuleb asjad selgeks-sirgeks rääkida. Ja teine uni. Jätkuvalt töö juures, miski tüüp tuli ja pani inimestele silmatilku. Ma ei tea, puhastamiseks, desinfitseerimiseks, põletiku vältimiseks.. Midagi sellist. Pidime endid siis rivvi võtma, et protseduur tehtud saaks. Ma olin üks viimastest, st kolleegid olid läinud. Seisin siis rahulikult, ta lasi mulle mingist pritsist(!), mitte ampullist korralikult vedelikku silma, et puhtaks loputada. Käskis mul poollamaskil istuda, et vedelik ilusti igale poole valguks. a siis, kui küsisin, et mis on asjad, mida ma teha ei tohi, seletas, et noh, vihastada ja pingutada (vahelihast?!) ei maksa, ja et õhku tõusta v lendama ei tasuks kah minna. Ja unes oli see nii naljakas, sest tundus, nagu...
Kommentaarid
welcome to the club! :) me tassisime oma tibu 3-4 kuud õues süles, teise käega vankrit lükates :)))). 1 siuke laps on me auulis veel. väga lahe oli kaksi käia, kui laps süles magama jäi - siis pidi üks magava lapse vaikselt vanrkisse sokutama ja teine pidi samal ajal tasakesi vankrit edasi lükkama. ja vahel katsed ebaõnnestusid ja sireen ärkas üles :).
ja ega tänaseni ei saa ärkvel last vankrisse pikali panna, ikka istuma ja alles siis, kui silm on täitsa loojas, saab seljatoe pikaliasendisse lasta :).