Uued tuuled

Mis sai lapsukesest, kes lesis mähkimislaual suht rahulikult ja tegi riidesse panekul kenasti koostööd??? :O Nüüd on meil vintsklev, mõmisev, jorisev, eest-ära-hüplev tegelane, kes tahaks plehku pista kohe, kui vaid saaks.

Paar päeva on ta juba kõva häälega naernud. Korraks.

Ja uni, samumeie, see uni! Õhtul kell 7-8 tuleb peale ja kestab hommikuni. Söögipausidega, aga siiski suht katkematu.

Ning need küüned, heldene aeg, kas neid peab tõesti üle päeva lõikama? Nii, kui 2 päeva vahet on, on meil metslane majas. Küünistega.

Veel ei jõua ma ära imestada, kui palju mustust mahub nende väikeste sõrmekeste vahele. Irrrrrrmus!

Kommentaarid

rainer ütles …
See on alles algus............:-)
magusamad ajad on veel ees:-)
MUHEDIK ütles …
Geenid. Mõni nägi päev otsa vaeva, et riided seljast ära saada, ainult ahistavad Inimest:)
elfriide tramm ütles …
mõmin-jorin ja lihtsalt vintsklemine on köki-möki selle udusireeni kõrval, kes meil samas positsioonis on. ja no see kisa on ikka nii meeleheitlik, et kui elaks korteris, siis kutsuks naabrid ilmselt politsei. tihti tuleb mähkmeid püstijalu vahetada - raamat soovitab ka õnneks nii, järeliult on selliseid "mina-iiiiiiise-ei-taaaaahaaaa-pikali" tegelasi rohkem.

a see teite uni on küll miskit, millest me ainult und võime näha :)

Populaarsed postitused sellest blogist

draft. poolik. aga nii ta jääbki. sest pildid lähevad picasawebi. kunagi.

London