Peaaegu 11 kuud
Vist tulevad purihambad. Eilsest saadik nühitakse igemeid ja näritakse asju jälle, ja isegi minu sõrm tõmmati suhu ja hammustati õige õrnalt justkui näitamaks, et valus on.
Vist on ka kasvuspurt jälle tulemas, sest söömised on pikemaks muutunud.
DVD karp tehakse lahti nigu naksti, ei mingit probleemi.
Teiste lastega mängides on meie oma nagu väike amatsoon - ei mingit häbelikkust, ei mingit hirmu. Minnakse ise juurde, patsutatakse pähe või õla peale, võetakse auto vms käest ära ning jalutatakse siis teise haardeulatusest välja. Kui teine laps sellise ootamatu kohtlemise peale nördimusnutu valla lööb, siis pisipliks vaatab korra üle õla ega lase end oma jätkuval avastusretkel põrmugi häirida. Selline tegelane meil. Ahjah, ja ühekorra, kui meil külalised käisid 4 kuud vanema poisiga, siis preili istus enamuse ajast papa süles ega teinud "kosilase" sõbralikest lähenemiskatsetest väljagi. Teine küll üritas teda jalast sikutades mängima meelitada ja isegi oma mänguasja pakkuda, aga no mis ei mõika, see ei mõika.
Uned jälle sassis, 2 uinakut päevas, sest tibu ei jaksa eriti üle 3 tunni üleval olla, kuigi vahel venitab kuni 6 tundi jaurates välja. Noojah. raske asi see magamajäämine.
Muu söömisega on vahel hästi, vahel nirusti - aga siis aitab see, kui iga paari ampsu järel lonks vett anda või tema söök hoopis enda kahvlisaba pealt talle ulatada või ta hoopiski rahule jätta natukeseks ja siis kui ta tiiruga mulle sülle jõuab, siis läheb ka nokakene paremini lahti.
Dushi alt välja tulemine on tõsine probleem - dushist ei lasta lahti ja kui siis viimaks lastakse, siis tuuakse kuuldavale nii südantlõhestav kisa, et pane või laps tagasi pessu. Iseig ilma veeta dushi all istumine on parem, kui mitte midagi. Täiega draama.
Peaaegu jookseb. Igatahes tagaajamist ja peitust meeldib talle väga mängida. Ja raamatuid lapata. Ja mõne muusika saatel kas peput/puusa nõksutada või siis turvaväravavõrest kinni hoides üles-alla hüpelda.
Vist on ka kasvuspurt jälle tulemas, sest söömised on pikemaks muutunud.
DVD karp tehakse lahti nigu naksti, ei mingit probleemi.
Teiste lastega mängides on meie oma nagu väike amatsoon - ei mingit häbelikkust, ei mingit hirmu. Minnakse ise juurde, patsutatakse pähe või õla peale, võetakse auto vms käest ära ning jalutatakse siis teise haardeulatusest välja. Kui teine laps sellise ootamatu kohtlemise peale nördimusnutu valla lööb, siis pisipliks vaatab korra üle õla ega lase end oma jätkuval avastusretkel põrmugi häirida. Selline tegelane meil. Ahjah, ja ühekorra, kui meil külalised käisid 4 kuud vanema poisiga, siis preili istus enamuse ajast papa süles ega teinud "kosilase" sõbralikest lähenemiskatsetest väljagi. Teine küll üritas teda jalast sikutades mängima meelitada ja isegi oma mänguasja pakkuda, aga no mis ei mõika, see ei mõika.
Uned jälle sassis, 2 uinakut päevas, sest tibu ei jaksa eriti üle 3 tunni üleval olla, kuigi vahel venitab kuni 6 tundi jaurates välja. Noojah. raske asi see magamajäämine.
Muu söömisega on vahel hästi, vahel nirusti - aga siis aitab see, kui iga paari ampsu järel lonks vett anda või tema söök hoopis enda kahvlisaba pealt talle ulatada või ta hoopiski rahule jätta natukeseks ja siis kui ta tiiruga mulle sülle jõuab, siis läheb ka nokakene paremini lahti.
Dushi alt välja tulemine on tõsine probleem - dushist ei lasta lahti ja kui siis viimaks lastakse, siis tuuakse kuuldavale nii südantlõhestav kisa, et pane või laps tagasi pessu. Iseig ilma veeta dushi all istumine on parem, kui mitte midagi. Täiega draama.
Peaaegu jookseb. Igatahes tagaajamist ja peitust meeldib talle väga mängida. Ja raamatuid lapata. Ja mõne muusika saatel kas peput/puusa nõksutada või siis turvaväravavõrest kinni hoides üles-alla hüpelda.
Kommentaarid
amatsoon oli ta juba suve hakul, ma siiani naeran, kui meenub, kuidas meie põnn oli juurteni jahmunud, kui talt asju käest ära võeti :)))
vanniga sama lugu. ainuke, mis aitab, on lohutuseks korraks fööni pakkumine või siis "juuste tuulutamine" sellega :))).
Mhhh? Mürsk? Mis mõttes?
no siuke.... tugev, tihe ja sihikindel, noh. nagu tädigi :P