Uus algus

Kurnav jõulupuhkus on läbi, tagasilend seljataga ning kevad koos suurte muutustega ukse ees.

Aga jaa, kui tavaliselt kurdetakse, et jõulude ajal sai nii kõvasti söödud, et juba jaanuarist tuleb rannavormi pärast muretsema hakata, siis mul kujunes see vähe teistsuguseks - need pidevad sööstud põngerjat päästma ja trepimaratonid (koos LCHF-moodi söögikorraldusega) andsid kuu aega hiljem tulemuseks -4,5kg. Muidu oli ju tore - härmatiseaeg, talvine linnu- ja kaminavaatlus, meetee joomised, vanniralli, harvad ja hilised kaardimängud, uued elektroonilised vidinad (mul telefon, isal tablet), olümpiamängud. ... sada muud asja, mis meelde ei tule. Hambaarst x2 (2 plommi), shoppamine (2 uut pidzhaamat, 5 kleiti pisipiigale, mummulised teksad "mammale" - loe: endale), õmblemine (laudlinale äärepits ja 8 salvrätti), palju igatsust, palju naeru. 3 uut hammast!!!!!

Aga. Aga! aga...

E, 10.02
Ärkasime 10 ajal, kiire hommikusöök ning 12 ajal olime juba autos. Siis Lõunakas shoppamas - teele pruukosti, telefonile parandust otsimas. Esimene õnnestus, teine... mitte nii väga. Nördimus jätkub.

Mingil ajal, vast 2 paiku Mäos mähkmeid vahetamas, mingi aeg hiljem jäi tips tuttu. Tunnike und. Kiirkohtumine linnapiiril koos kingituste ja kallistustega. Ja oligi aeg käes, ees ootas lennujaam.

16:45 lennujaamas, kui pagas antud (18,5 kg), ja turvakontrollist suht valutult, kuigi paljajalu läbi (saapad panid metallidetektori tööle) saadud, siis lebotasime lastenurgas telekat ning luust ja lihast baleriinihakatist vaadates.

17:55 pardale, 18:15 õhkutõus. Kõik kulges ootamatult sujuvalt, ei ühtegi kraaksu, ei ühtegi kolksu, vaba naaberiste jne. Tegelikult lennuk oligi vaid pooltäis, enamik inimesi sai lisaruumi nautida. Ohjah, ja millised inimesed! Poliitika kõrgkiht, eurosaadikud, ning niisama tuttava näo, kuid ununenud nimega tegelased. Minu väljaveninud T-sârk ilmselt sinna väga ei passinud, aga pisipiiga toiduvalik oli küll kõrgklassi vääriline - nosis juustu ja oliive basiiliku- ja küüslaugukastmes. Vein vaid puudus! :) Ja stujardess oli nii lahke, et andis mängimiseks lasteraamatu ning pliiatsid. Maandusime 10 min varem, 20:40

Lennukist väljusime viimastena, sest preilide riidessesaamine on ootamatult aeganõudev asi. Aga. Pean ütlema, et mu otsus pardale võtta vaid käekott (ühe mähkme, 3 mänguasja, paari riisigaleti ja veepudeliga) ning "seljakott" väikse tekiga oli lihtsalt geniaalne! Ja kuigi lennuki juures ära antud käsipagasit pidin terminali ise vedama (ühes käes umbes 12-kilone laps ja teises siis ligi 7-kilone kott), siis vähemalt nii palju säästis lennujaamatöötaja mind, et tassis lapsekäru lennukist  majja, treppidest üles terminali.

Pagasilindini jõudes olid tunnid juba alanud, ehk et kõik teised olid juba läinud. Hea oli, ei mingit trügimist, ei mingit sebimist, sai rahulikult oma kohvri võtta ja väljapääsu juurde minna. Taaskohtumine oli emotsionaalne ja armas. Algul suurte, uskumatute silmadega, siis häbeliku naeratusega ja seejärel juba täie kindlusega sülle nõudes.

Kell 9 olime kodus. sõime, käisime pesus, uni vast 10 paiku. Ise saime voodisse aga peale südaööd, nii palju oli muljetada.

Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
Jah: Kui seda treppi ees ei oleks...:( :D, aga lihas muudkui kasvas

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Loomadest, lootusrikkalt