Ossaraks!

Sain täna korralikult kastetud.

Istutasin pealelõunat osasid nutsakaid ümber, külvasin salatit ja saialilli ka. No ja hiljem hakkaski sadama.

Aga. Kuna kella 4 ajal tuli vaid paar piiska ja sadama ei jäänud, siis otsustasin, et võin siiski jalgrattaga poodi minna. Läksingi.

Käisin aiapoes savipotte, nälkjamürki, roosipritsimisvedelikku ja hernestele mingeid tugesid ostmas. Ilma ei saa enam hakkama. Nojah ja siis veel kingapoes, ja teises kingapoes ja siis lasteasjade poes ja. A see aiapood oli kõige viimane.

Kui mind sealt kell 18.08 välja visati, oli üllatus suur - vihma oli siiski sadama hakanud. Suht südamest kohe. Egas midagi, passisin jalgrattahoidla varjualuses vast tunnikest pool või nii, ootasin vihmavahet. Ja vihma vahtides ei jõudnud end ära kiita, et a) poest ka mingid nosimisväärsed kookosekäkikesed olin kaasa haaranud, ja b) et putkasse ootama jäin, sest vahepeal tuli ikka suht kasse, koeri ja ubasid sealt varrest alla. Kui viimaks koju hakkasin sõitma, siis veel vaid tibutas. Aga ohsinajuuuuudas, kui külm see vesi oli! Ja mida kiiremini sõitsin, seda külmem oli. Tuul ju ka. Paarisaja meetri väntamise järel hambad plagisesid ja kananaha asemel olid mul (käsivartel) eriti tigeda koera turjakarvad. Turris!!

Kodus kobisin kuuma duši alla, tegin lavendliteed ja panin sokid jalga. Milline õndsus. :)