vanaduses vabatahtlikuks koerajalutajaks





imelikku und nägin täna öösel - kapi otsas tasakaalu hoidmisest. kapp nagu kõrge purre, ja tuul oli seal ka. ning palju teisi inimesi. kummaline oli, et pidin kõvasti vaeva nägema, et hakkama saada. miskipärast ei tahtnud see väga õnnestuda, muidu ju on mu tasakaal väga hea.

ja täna jõe ääres - pilti tehes, läksin kaldale väga lähedale - nii, et nägin silmanurgast vee loksumist.. see unenäo-tunne tuli tagasi. ootamatu paralleel.

e. käis külas. lahe, kui saab teed juua ja sõbrannatseda, shokolaadikoogi kõrvale lihtsalt lobiseda, nädalavahetuseks plaane teha. täna käisime lihtsalt linnas kolamas. pildid on üleval. imelikult rõske on siin, niiskus tungib kontidesse ja torgib otsmikukoopas. nagu lakkamatu udu või jäine märg voodilina ümber ihu.

ps. kuulutan laupäeva ametlikult lorutamise päevaks - ühtegi kellaaega ei taha teada, ühestki ei suuda kinni pidada. lootusetult. aga! vähemalt on mu elamine nüüd puhas, ning valmiskokatud mudru sai ka hea. tandooriasi. :D

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
laupäev ju ONGI lorutamise päev :). ja pühapäev ka! :)

kui on tahtmist, võib ahju ees diivani peal kohvi/tee ja ingverikeeksiga lorutada... aga võib ka rõdu põranda valmis lorutada :D

heh, password on aratillu :)

a
26. oktoober 2008, kell 14:59
mrt ütles …
icc. :)

ps. kas keeksi tegemiseks on kindlasti keeksimasinat, ehh... saiamasinat vaja?
26. oktoober 2008, kell 15:04
Anonüümne ütles …
ei ole vaja, piisab jahust, munast, piimast suhkrust võist ja praeahjust.

skype?

;)
26. oktoober 2008, kell 15:42
Anonüümne ütles …
puduolevad komad pane ise, ma ei viitsind :P

siin nad on: ,,
26. oktoober 2008, kell 15:43
mrt ütles …
skype funkab, hurraa
26. oktoober 2008, kell 16:58
Anonüümne ütles …
hurraa jah.

a see uni... no a tasakaalu jaoks peabki pingutama. just seepärast, et oleks ka muud.. et oleks tasakaal :)

heh, password on moosti
26. oktoober 2008, kell 19:19
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave