vanaduses vabatahtlikuks koerajalutajaks




imelikku und nägin täna öösel - kapi otsas tasakaalu hoidmisest. kapp nagu kõrge purre, ja tuul oli seal ka. ning palju teisi inimesi. kummaline oli, et pidin kõvasti vaeva nägema, et hakkama saada. miskipärast ei tahtnud see väga õnnestuda, muidu ju on mu tasakaal väga hea.
ja täna jõe ääres - pilti tehes, läksin kaldale väga lähedale - nii, et nägin silmanurgast vee loksumist.. see unenäo-tunne tuli tagasi. ootamatu paralleel.
e. käis külas. lahe, kui saab teed juua ja sõbrannatseda, shokolaadikoogi kõrvale lihtsalt lobiseda, nädalavahetuseks plaane teha. täna käisime lihtsalt linnas kolamas. pildid on üleval. imelikult rõske on siin, niiskus tungib kontidesse ja torgib otsmikukoopas. nagu lakkamatu udu või jäine märg voodilina ümber ihu.
ps. kuulutan laupäeva ametlikult lorutamise päevaks - ühtegi kellaaega ei taha teada, ühestki ei suuda kinni pidada. lootusetult. aga! vähemalt on mu elamine nüüd puhas, ning valmiskokatud mudru sai ka hea. tandooriasi. :D
Kommentaarid
kui on tahtmist, võib ahju ees diivani peal kohvi/tee ja ingverikeeksiga lorutada... aga võib ka rõdu põranda valmis lorutada :D
heh, password on aratillu :)
a
ps. kas keeksi tegemiseks on kindlasti keeksimasinat, ehh... saiamasinat vaja?
skype?
;)
siin nad on: ,,
a see uni... no a tasakaalu jaoks peabki pingutama. just seepärast, et oleks ka muud.. et oleks tasakaal :)
heh, password on moosti