Üks õhtu

ZAZ - Port Cotton

Teelahkmel olles, kui oled end hingetuks-oimetuks rabelenud.. selgub, et äkki on mõttekas lihtsalt suure kivi juurde maha istuda ja natuke olla. Ja muusikat kuulata. Et kogu see tramburai ja rattattaaa maha laadida - tööstress, valikumured, läbirääkimiste ja enda eest seismise kõhedus, sõidutundides ilmnev andetus ning puhkusehullus.. kõigest korraga lahti saada. Või vähemalt sinnapoole püüelda.

ZAZ'i avastasin täna tänu Viivikale, aitähh talle! On ikka muusika, ja on ikka hääl.. julgus, kirg ja ideaalid. Ilus. Ja elurõõm ning vastuvoolu ujumine.
ZAZ - Je vaux:



Midagi selles laulus meenutas mulle suvist nädalalõppu Portugalis.. keskaegset linnust - kuninganna linna - Obidost. Käisime seal Epuga (ja mitte ainult temaga) eelmisel suvel ning saime osa keskaegsetest pidustustest. Ahh, juulisüda, mäed, pannkoogid, hobused, päikeseloojang, vardasse aetud liha, keskaegne pillijoru - trummid ja pasunad, lõkkest öötaevasse lennanud sädemed... Kui loomulik ja lihtne kogu see olemine seal tundus. Ja üürike. Ametlik jutt siin. Ja natuke vaatamist siin:



seal oli muusikat nii prantsusmaalt, hispaaniast kui ka portugalist... millised juured parasjagu sellel esinejal on, kes seda nüüd öelda oskab, aga kohal olles nõidusid nad end kuulama küll.

tagasi kaasaega, ja prantsusmaale... kohati ootamatult brüsseli moodi vaated, muidu ikka äratuntavalt pariis, see parem pool:


Põikaks Itaaliasse..

ja siis korraks Eestisse:



PS. Ja Portugali eurovisiooni koleda laulu heastamiseks ka midagi ehedat. Fado.


midagi rõõmsamat ka, tüüpiline Lissaboni ülistuslauluke. :)


Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
vahel on tõesti arukas lasta asjadel omavoolu kulgeda, sekkumiseta ehk asuvad nad kõik ise oma õigetele kohtadele. Koos muusikaga:)
11. mai 2011, kell 15:37
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave