Füsioteraapia nr 9

Jälle.
Väsitav.
Ikka veeel!
Aga. Liigub paremuse poole!
Ehk et seekord olid kaelalülid isegi sirged, polnud kuhugi ära või välja vajunud! Ja ta ütles, et lihased lõõgastuvad juba kiiremini - no need lihased, mille ta on eelnevatel kordadel juba lahti saanud. Need, mis seal kaela/õla sees on pingul nagu terastraadid (tema sõnad), need olid terastraadid edasi. Kuniks ta võttis ühe uue atribuudi - miski sarvest tehtud lataka (no nagu kamm, aga ilma piideta) ja nühkis kitsama servaga mööda kaela edasi tagasi. Ikka selleks, et see sidekude ja fastsia lahti saada. Seda olevat sõrmedega kakkumiseks liiga palju ja liiga laial alal. Õõk, see oli vassssstik! Ja valus. Ja see tegi verevalumeid ja maasikaid. Ma pole julgenud veel vaatama minna, aga ta ütles, et need tulevad küll. Lõpetuseks topeltnelson 7. lüli lahti kaksamiseks. Pärast oli hing natuke kinni. Per aspera ad astra.
Aga ausalt. Palju parem on.

Aga et kuidas ma seda kõike tean? Noh, ütleme nii, et ma luban endale haiget teha ainult siis, kui ma tean, mille jaoks seda vaja on.

EDIT: jah, on küll täppverevalumid kummalgi pool kaela peal. Maaaaaaaasikad. Jeerum! Suht suurel alal ka veel.

PS. Eelmisel korral sain teada, et paljusid asju teeb inimene oma seljaaju "pealt", mitte peaajuga. Näiteks kõik füüsilised tegevused, mis selged on. Näiteks autot juhitakse seljaajuga (kui just tegu pole algajaga või teega, mida sõidetakse esmakordselt), ja hambaid pestakse seljaajuga. No ilmselt siis ka kõik need söögitegemised, marjade korjamised, maa kaevamised, tolmu võtmised. Peaaju hakkab tööle siis, kui tegu on uue olukorraga ja vaja on "kõrgemat" sekkumist". Lahe!

Kommentaarid

MUHEDIK ütles …
Uued teadmised on tõega lahedad, aga kõik see muu on ikka väääääega kole

a blogger ütleb hoopis, et aconitum (eesti keeli käoking) western :), äkki ongi
30. mai 2012, kell 11:07
elfriide tramm ütles …
#&%!"#(&¤# mul ta tegi eile kaelaga sama asja. ssssssinajuudas, kui valus see oli. kuigi mitte võrreldav selle valuga, mida ma lailihase sidekoe katkirebimisel tunda sain. aga kaelal on verevalumid küll, jah :D

see-eest sai meie tibu kiita! :)
31. mai 2012, kell 15:24
mrt ütles …
See, jah, on sigavalus. Kõige valusamatest kohtadest on KORRAGA valus.
31. mai 2012, kell 15:33
elfriide tramm ütles …
mde, motoorsed asjad ei vaja jah peaaju otsest sekkumist, aga samas on uued liikumismustrid ajule kõige arendavamad asjad. mitte ükski muu õppimine, mõtlemine ega muu peaga töö ei arenda niivõrd palju peaaju, kui liikumine - just uued ja mitteharjunud liikumismustrid- ja kombinatsioonid. need ei loo mitte ainult uusi sünapse ja sildu, vaid puhtfüüsiliselt suurendavad ka aju mahtu ja struktuuri. täiesti imeline! :). teadlased väidavad isegi, et aju arengu mootoriks ei olnud ka ajalooliselt mitte miski muu kui vajadus õppida liikumisi. ja et inimese aju pole mitte seetõttu kõige kõrgemalt arenenud, et ta oskab mõelda, rääkida, lugeda vmt, vaid seepärast, et ta teeb kõige rohkem ja erinevamaid sihipäraseid ja mõtestatud liigutusi. lisaks arendab ja mõjutab neuromuskulaarne areng ka otseselt biokeemiat.
1. juuni 2012, kell 10:17
Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aitäh!

Kujutis
Minu isa on kapten suure laeva peal, kõrgelt sillalt ta kõigil käske jagab seal: "kuule tüürimees, hoia paremale sa, muidu karile võime otsa sattuda!" Mul on väike mängulaev, lombivees ujub ta, aga kui kord suureks saan, siis ka minust kapten saab! ( allikas ) Ja paremat isa, kui mul, ei ole mitte kellelgi teisel! Ja vähe sellest, et ta on alati olemas (olnud), ja kõikide mu sõbrannade vaieldamatu lemmik, on ta ka igasugu kasulikke ja vähemkasulikke asju õpetanud, ja tõsiseid ja vähemtõsiseid asju teinud. Alustades mu kolmerattalisest jalgrattast ja ujumaõpetamisest ja lõpetades esimese tsirkuseskäiguga, mis jääb umbes samapaljude aastate taha. Nostalgia mõttes üks link ka. Nohjah, kaasaegsemaid asju ei saa ju rääkida. :)
Lisateave

"Kell on juba kolmveerand kakssada"

Brrrrrr! Külm on! Kui eile oli sinna 20 kraadi kanti (ilmselt rohkemgi), siis täna on pisut üle 10... No mis soe see 12 kraadi ikka on? Või noh - mis suvi see selline on?! Kuigi kui nüüd saladuskatte all öelda, siis pean tunnistama, et mulle pole veel väga kohalegi jõudnud, et juba on juuni . Ma oma arvepidamisega kuskil aprilli lõpus alles... Kevad alles tuli ju? Või ei tulnud või? Talv vist enam ei ole, aga külm on küll. Temperatuur täitsa sügise jagu; otsi või jälle kindad välja. Nääh, vanadus ei kõlba kuskile - maailm tiirleb nii kiiresti, et enam ei jõua kalendrilehtigi keerata. Ma siin mõlgutan paari postituse üle, mis siiamaani kirjutamist ootavad. Järjekorras on näiteks peatükk "Inimesed" - see oli mul tegelikult ideena olemas juba millalgi detsembris. Arvasin, et oleks hea püüda kuidagiviisi anda nägu ja tegu neile tegelastele, kellega ma siin päev-päevast koos töötan. No et oleks vähe elavam see mu reisikiri. Või et "pärast ei mäleta ju enam pooli asjugi, mis s
Lisateave

Loomadest, lootusrikkalt

Austraalias avati nahkhiirte kliinik - nad päästavad 4-nädalasi nahkhiirepoegi, mässivad nad lapikeste sisse kuivama ja siis kunagi, kui need pudulojused (nagu Marko R. telekas ütles) kuivaks saavad, lastakse nad lendama. :) Aga ühtesid teisi elukaid ei lasta enam ei lendama ega ka tuppa. Mitte et nad lennata tahaksid või mõistaksid, aga neid on lihtsalt liiga palju ja liiga valedes kohtades --- sellistes, kus mina pesitsen. Jajah, hiired. Nemad on nüüd kindlalt (või vähem kindlalt) ära blokitud, st toast eemal hoitud. Ah, et kuidas? Lisaks teisele pakile mürgile, mille täna ostsin ja kasutusse panin, ning siiani "süütule" lõksule lisandus hiirevastasesse võitlusesse uus abivahend - pizzakarp! Natuke teipi ka, et voilà! :)
Lisateave