Füsioteraapia nr 9
Jälle.
Väsitav.
Ikka veeel!
Aga. Liigub paremuse poole!
Ehk et seekord olid kaelalülid isegi sirged, polnud kuhugi ära või välja vajunud! Ja ta ütles, et lihased lõõgastuvad juba kiiremini - no need lihased, mille ta on eelnevatel kordadel juba lahti saanud. Need, mis seal kaela/õla sees on pingul nagu terastraadid (tema sõnad), need olid terastraadid edasi. Kuniks ta võttis ühe uue atribuudi - miski sarvest tehtud lataka (no nagu kamm, aga ilma piideta) ja nühkis kitsama servaga mööda kaela edasi tagasi. Ikka selleks, et see sidekude ja fastsia lahti saada. Seda olevat sõrmedega kakkumiseks liiga palju ja liiga laial alal. Õõk, see oli vassssstik! Ja valus. Ja see tegi verevalumeid ja maasikaid. Ma pole julgenud veel vaatama minna, aga ta ütles, et need tulevad küll. Lõpetuseks topeltnelson 7. lüli lahti kaksamiseks. Pärast oli hing natuke kinni. Per aspera ad astra.
Aga ausalt. Palju parem on.
Aga et kuidas ma seda kõike tean? Noh, ütleme nii, et ma luban endale haiget teha ainult siis, kui ma tean, mille jaoks seda vaja on.
EDIT: jah, on küll täppverevalumid kummalgi pool kaela peal. Maaaaaaaasikad. Jeerum! Suht suurel alal ka veel.
PS. Eelmisel korral sain teada, et paljusid asju teeb inimene oma seljaaju "pealt", mitte peaajuga. Näiteks kõik füüsilised tegevused, mis selged on. Näiteks autot juhitakse seljaajuga (kui just tegu pole algajaga või teega, mida sõidetakse esmakordselt), ja hambaid pestakse seljaajuga. No ilmselt siis ka kõik need söögitegemised, marjade korjamised, maa kaevamised, tolmu võtmised. Peaaju hakkab tööle siis, kui tegu on uue olukorraga ja vaja on "kõrgemat" sekkumist". Lahe!
Väsitav.
Ikka veeel!
Aga. Liigub paremuse poole!
Ehk et seekord olid kaelalülid isegi sirged, polnud kuhugi ära või välja vajunud! Ja ta ütles, et lihased lõõgastuvad juba kiiremini - no need lihased, mille ta on eelnevatel kordadel juba lahti saanud. Need, mis seal kaela/õla sees on pingul nagu terastraadid (tema sõnad), need olid terastraadid edasi. Kuniks ta võttis ühe uue atribuudi - miski sarvest tehtud lataka (no nagu kamm, aga ilma piideta) ja nühkis kitsama servaga mööda kaela edasi tagasi. Ikka selleks, et see sidekude ja fastsia lahti saada. Seda olevat sõrmedega kakkumiseks liiga palju ja liiga laial alal. Õõk, see oli vassssstik! Ja valus. Ja see tegi verevalumeid ja maasikaid. Ma pole julgenud veel vaatama minna, aga ta ütles, et need tulevad küll. Lõpetuseks topeltnelson 7. lüli lahti kaksamiseks. Pärast oli hing natuke kinni. Per aspera ad astra.
Aga ausalt. Palju parem on.
Aga et kuidas ma seda kõike tean? Noh, ütleme nii, et ma luban endale haiget teha ainult siis, kui ma tean, mille jaoks seda vaja on.
EDIT: jah, on küll täppverevalumid kummalgi pool kaela peal. Maaaaaaaasikad. Jeerum! Suht suurel alal ka veel.
PS. Eelmisel korral sain teada, et paljusid asju teeb inimene oma seljaaju "pealt", mitte peaajuga. Näiteks kõik füüsilised tegevused, mis selged on. Näiteks autot juhitakse seljaajuga (kui just tegu pole algajaga või teega, mida sõidetakse esmakordselt), ja hambaid pestakse seljaajuga. No ilmselt siis ka kõik need söögitegemised, marjade korjamised, maa kaevamised, tolmu võtmised. Peaaju hakkab tööle siis, kui tegu on uue olukorraga ja vaja on "kõrgemat" sekkumist". Lahe!
Kommentaarid
a blogger ütleb hoopis, et aconitum (eesti keeli käoking) western :), äkki ongi
see-eest sai meie tibu kiita! :)