BUSYPLIXI PÄEVARAAMAT

provance üks veike link. :) vihm teeb hingamise kergeks ja olemise rõõmsaks. mõnikord pole üldse kole, kui vihmavari koju ununeb ning piisad põski paitavad. kui tead, et vähem kui poole tunni pärast oled kodus ja saad kuuma teed. jalavann on sinnajuurde puhta luksus. :) reisikire leevenduseks .

et siis vanast peast hakkan harjumusi muutma, peaaegu kõige elementaarsemat ümber harjutama. näis, kuidas õnnestub. igatahes on nüüd plaanis korrapärane eluviis - lootuses, et seegi on magus ja hea. :) enne keskiga võiks ju magamaminekuaja selgeks saada. :) aga üldiselt tundub sedamoodi, et lahtipakkimine ja niisama koristamine kujuneb sujuvalt hoopiski sissepakkimiseks ja kolimise ettevalmistusteks. mde, viimase 7 aasta jooksul olen kolinud keskmiselt kord aastas. aga nüüd see kesetsuvine, keskaastat kolimine ajab keskmise kõik sassi. kõige kurvem on see, et toalilli ei saa kaasa võtta. maha jäävad mu akanapealsed aiad - roosiaed, köögiviljaaed (mde, mõisnikulauk - või oli see hoopis karulauk - läheb kohe-kohe õitsema). orhideedest rääkimata. neid pigem pildistan. gdp. järgmisel reedel tulevad praegused mt-d ja euroopa personaliboss koos ühe alluvaga eestisse. training weekend . aga! minul vaja teha ettekanne! majandus, investeerimine, turud, numbrid. brr, tundub kahtlane. ilmselt see...

siit kaal teeb muret. võtan midagi ette. :) juba paar päeva olen hoidunud magusast. kepikõnd sinnajuurde. aegajalt. vähemalt. aga kas pole kummaline, et normaalseks, ootuspäraseks kaalulanguseks peetakse umbes 0,5-1 kg nädalas, samas kui juurde tuli umbes 1 kg kuus? kummaline on seegi, et mu põhilisteks komistuskivideks on magus ja korrapäratu eluviis. huvitav, millest see tuleb, et korrapäraseid kellaaegu (ärkamiseks, söömiseks, töötamiseks, magamaminekuks) on nii raske sisse seada. või ongi olemas (vähemalt) 2 tüüpi - korrapärase ja korrapäratu eluviisiga inimesed, sarnaselt püsi- ja kõigusoojasestele elukatele. et korrapäratu ja kõigusoojane. kõigupäratu, kõiguaegne? :P

aga tegelikult on üsna väss-löss olla. sotsiaalfoobik ja auster.

Kevade viimane päev. (: Minu lõpuaktuse päev :) !!!!Guess what!? Sain viimaks kätte oma kauaigatsetud kaunikese!!!! Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama ühest kevadpäevast 12 aastat tagasi, kui ma oleksin peaaegu hiljaks jäänud oma gümnaasiumi lõpuaktusele. Sellepärast, et ärevus oli hommikul nii suur. Tead ju küll, kuidas sellega on - et juuksed on nagu vetikad ja nahk tahab magada ning riided oleksid justkui tagurpidi seljas ja üldse.... Eile midagi sellist õnneks polnud. Lihtsalt juuksed tahtsid värvida ja riided natuke triikida. Ja uni oli!!! Sain selle kõigega küll napilt-napilt kella 12ks valmis, nagu plaanitud, ent Tartusse sõitmine siiski viibis mõnedkümned head minutid. See, et pildid selle ajaga mälupulgale sain - külakostiks vanematele - oli kahtlemata vahva. Igatahes tee tundus kohutavalt venivat ning mul oli juba enne Mäo risti meeletu tüdimus peal. Ning tund enne aktuse algust polnud mul õrna aimugi, kuskaugel me oleme. Kõhtu tekkis ärevus. ...kuidas kõik ikkagi ...

mina ei mängi, kui mulle ebaviisakaid kirju kirjutatakse! :( ja üldse võiks meil siin stressimaandamisetuba olla. poksikoti, võrkkiige ja tomatitega, mida tohib sodiks pilduda. ps. eile nägin unes, et olin mingis üüratusuures lennujaamas ega leidnud kuidagi oma väravat üles. jooksin mööda elevaatoreid, kohver järel ja küsisin paksude, tuima näoga neegrinaiste käest, kus on gate 11. vaheldumisi nuttes ja vihastades. keegi ei vastanud. nägin aknast, et korrus allpool, aga kuidas sinna saab, seda taas keegi ei teadnud. ja takkapihta pole keegi mulle juba sajandeid öelnud, et ma näen hea välja. ju siis ei näe. m.p.t.t. (mida polnudki vaja tõestada)

* please send us the info as far as possible * very thanks for your corporation * kõrvad helisevad nagu kellukesed.. või äratuskellad. :) miskipärast oli see reede õhtul naljakam. * teenindaja: please specify the settings klient: i don't know!!!

saksa vein võib ka hea olla. :) nagu näitas degusteerimine kolmapäeva õhtul mariti juures. ning nagu ütleb see leht siin, siis on saksa veinid juba ammu palju enamat ainult liebfraumilch. peaks nüüd mõnd kabinetti või rieslingut proovima. tegelikult selgus sel õhtul muudki, no näiteks, et tegelikult on juustukoogid ikka ka vastupandamatud. ja kana a la moi cuisine. kuigi tegelikult algas kõik sellest, et... me käisime maritiga poes. lõunapausi ajal. ning naasime umbes poolteist tundi hiljem pudeli ja puntsuga.. :) roosa mulle, kollane talle. ja lõppes umbes sedamoodi. ... või siiski mitte ;)

hiir ei karda kassi, kui ta tema lõhna ei tunne. kass ei ründa hiirt, kes teda ei karda. hea lõhnataju põhjustab hirmu. terava haistmisega isendid tunnevad sagedamini hirmu.

üks öö ei saanud peaaegu magada, sest nägin unes tööasju. korduvalt tõusid silme ette meilid/exceli tabelid vms tekstijupiga zug sollenau , järgmisel päeval oli kastis 3 austria tööd, viimane neist justnimelt sellise tiitliga. vist samal hommikul kummitas läbi une katkendlikult tätte/matvere laul: ja kohe selgeks sai, et teadis ikka / oh happy days will now begin / üks pilvelõhkuja või väikse maja / kust hästi ära paistaks ookeaan. see sõna tuli samal hommikul korra veel kasutusse. tööst: gdp asjus ei ole mitte midagi veel selgunud. poolteist kuud on möödas!!! see teeb kuidagi pahuraks, samas ei mõtle ma selle peale enam nii sageli, et vaevaks. ainult et sügisest puhkust ei saa ära plaanida. kui ei tea, kust, millisest alguspunktist piletid broneerida. on ikka korraldus, ah :( ja sinnajuurde siis need kõhklused-kahtlused, et kas see ikka on minu jaoks ja mis see kõik ikka tähendab. ma pole põrmugi kindel, et... aga! i'm gonna do that anyway, mis sest, et vahepeal ootan mingit oota...

statoilil on vist liiga palju kliente, tundub, et ta tahab osadest lahti saada. kõigepealt "muudeti tootevalikut" - loe: korjati müügilt ära kirsi croissant id! ei tea, mida ma nüüd siis ommigu kohvi kõrvale sööma peaksin?! olen nördinud. prantsuse šokolaadikook ei kompenseeri seda kaotust kuigivõrd, kuigi maitses ootamatult hea. ja veel. tänasest peab kilekoti eest maksma. olen jahmunud - selleks, et ma nende logoga ringi kõnniksin, pean ma peale plekkima? pean muidugi möönma, et keskkonnasäästlikkuse ja loodussõbralikkuse argumendid jõuavad minuni ka ilma erilise teavitustööta, ja tegelikult on see tähtsam kui minu ajutine ebamugavus nt jogurtit näpus tassida. siiski, miks see mind häirib? sest erinevalt autoomanikest ei ole mul tagaistet, kuhu asjad käest poetada, vaid ainult käekott ja kaks jalga. olin piisavalt naiivne, et arvata, et ka jalakäijad võivad bensuka kliendid olla.

kiire-kiire-kiire. nädalavahetuse pildid üles panemata blogisse kirjutamata fotoka manuaal läbi lugemata voodipesu õmblemata.. ikka veel!!! ba redig. variant tegemata, köitmata, saatmata. piinlik juba. aga... e seltskond on liiga meeldiv. ning tööpäevad kaugelt üle normaalsuse piiri pikad. sedapsi ju ei jõuagi midagi tehtud. ja siis! ja veel! see ettekanne, ülevaade eestist kui investeerimiskeskkonnast. jeerum, alles oli mai keskpaik, kui ma selle ülesande sain ja nüüd juba vähem kui kuu jäänud. :( ma vist natuke kardan ka seda. enamgi veel - ma ei ole üldse kindel, et see gdp/mt on asi, mida ma ikka väga-väga oma ellu tahan. kas *** on see firma, kus ma töötada tahan... segadus suurem kui varem.