Koju sain kella 7 ajal alles. Jälle! Esiteks seepärast, et olin 6ni tööl, ja teiseks seepärast, et metrooga oli jama - pidin pool tundi ootama. Sel aja jooksul sõitis vastassuunas umbes 12 rongi, osad minutise vahega. No ja tagasi hakkasid nad alles pool tundi hiljem tulema. Külm oli! Numbrit ei tea, aga tundub nagu -10, tuuline ja lund ei ole. Aga tööl, jah.. vuhi tööd nigu auruvedur, aga mõni arvab ikka, et oled loll nigu lauajalg. Õhh! Öeldakse küll, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Ma lisaks, et kui see enne kibestunuks ei tee. Igatahes olen ma täna seisus, kus tahaks lihtsalt avalduse lauale panna. Aga ei pane. Istun aga kella sajani tööl, ja punnitan edasi. Kui selle peale medalit ei anta, siis mina küll ei tea. Tean aint seda, et homsest olen 100% teises osakonnas - istun ikka sama koha peal edasi, aga tööülesanded on ops-i omad. Kergendus. Tsitaat Ugly Bettyst, just tuli: " Do you give up, or do you toughen up ?" Puhkuse alguseni 9 päeva, väljalennuni 12 ja pool päeva...